Tiit Kukk ⟩ Üldplaneeringu eskiis ei ole avalikes huvides

Kuressaare kesklinn

FOTO: Merit Lehtsalu/Saarte Hääl

"Saaremaa valla üldplaneeringu eskiisi uurides tekkis hulgaliselt küsimusi, kas selline planeering on ikka kooskõlas avalike huvide teenimisega," kirjutab linlane Tiit Kukk.

Segahoonestusala ühetaoline määrang kaotab ära võimaluse leida vastavalt ümbritsevale linnakontekstile ja avalikele huvidele sobilikke lahendusi. Pole näiteks enam võimalik kehtestada üldplaneeringuga mitte kooskõlas olevat kõrguspiirangut, linnakeskkonna inimsõbralikuna säilimise jaoks olulist piirangut täisehitusprotsendile/haljastusele jms.

Olemasoleva hoonestuse vahele rajatavale ühele hoonele ju detailplaneeringu kohustust ja menetlusprotsessis ühiskondliku kokkuleppe saavutamist vaja pole, kui üldplaneeringu tingimused on täidetud.

Miskipärast on segahoonestusalana määratletud ka kogu praegune Kuressaare rannaala. Rannaalale ehitamine vähendaks avalikku ruumi ja hävitaks üldist hüve pakkuvat haljastust.

Täispargitud kivikõrb

Räägitakse linnaala tihendamisest ja samal ajal elukeskkonna loomisest – linnaala tihendamise tagajärg on siiski kivikõrb täispargitud tänavatega.

Selline Kuressaare omapära ja identiteeti hävitav ehituspinna ruutmeetri ülimuslikku staatusesse panemine ja avaliku ruumi vähendamine ei ole ju kuidagi kooskõlas avalike huvidega.

"Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et nn linnaruumi tihendamine tõstab oluliselt liikluskoormust."

1

Üldplaneeringu sellisel kujul vastu võtmine teeb praktiliselt võimatuks olemasolevate väärtuste – Kuressaare ja laiemalt Saaremaa valla omanäolise identiteedi säilitamise.

Seda säilitamist suures linnaruumi tihendamise tuhinas arvatavasti ka ei taotletagi – üldplaneeringu eesmärk on ju olemasolevate ühiskondlike kokkulepete tühistamine ja nende asendamine ühetaolise ülalt-alla juriidilise malakaga.

Tiheasustusala kirjeldus on sisemises vastuolus. Ühelt poolt tahetakse suurendada haljastuse osakaalu ja vähendada kuumasaari, teiselt poolt lubatakse haljastuse liigutamist mujale tiheasustusalale. Lisaks on jäetud tähelepanuta asjaolu, et nn linnaruumi tihendamine tõstab oluliselt liikluskoormust.

Paluks planeeringu autoritel selgitada oma mõttekäike, mis viisid sellise vastuolulise sõnastuseni. Samuti paluks selgitust, mismoodi saab osutuda võimalikuks, et haljastust ei ole võimalik nõutud mahus rajada – kas linnaruumi tihendamiseks on plaanis tuua ohvriks lisaks üldkasutatavale tänavaruumile (parkivate autode hoovidest tänavatele tõukamine) ka üldist hüve pakkuv haljastus?

Kuidas vaidlustada?

Millisel moel saavad kinnistu piirinaabrid edaspidi vaidlustada üldplaneeringu kohaselt rajatava ehitise olukorras, kus detailplaneeringut vallaametniku suval ei nõuta?

Mismoodi aitab üldplaneering milleski kokku leppida, kui üldplaneeringu tingimustele vastava lahendusega on lihtsalt võimalik juriidiliselt üle sõita igasugustest varem kehtinud ühiskondlikest kokkulepetest ja vajadus kompromisside tegemiseks kaob?

Ja veel kord – miks ja kelle huvides surutakse (Kuressaare) rannaalale ehitamise võimalikkust? Miks ja kelle huvides hävitab eskiisi illustratsioon turismibusside parkla?

Ettepanek: jätta üldplaneering sellise juriidilise, kohalikku eripära hävitava ja linnaruumi kivikõrbestava-tihendava, (arendaja) teerulli kujul kehtestamata.

Tagasi üles
Back