Tõnis Lukas: kultuuriasutuste taasavamine on läinud hästi

Teisipäeval sai kultuuriminister Tõnis Lukas esimest korda põhjalikumalt tutvuda ka Kuressaare teatrimajaga. Foto: Kristina Kretova/Saarte Hääl

Teisipäeval Saaremaad külastanud kultuuriminister Tõnis Lukas leiab, et kultuuriasutuste avamine on kulgenud turvaliselt ja tuleb kaaluda nende tegevust piiravate ettekirjutuste vähendamist.

Minister Lukas märkis, et riigi toetused seoses eriolukorraga küündisid kultuurivaldkonnas 25 miljoni euroni. Muuseumitele, teatritele, kontserdikorraldajatele kompenseeriti saamata jäänud piletitulu. "Võib öelda, et nad on selle auga välja teeninud, sest kohe, kui nad viiruse tõkenditest vabanesid, läksid etendused ja kontserdid uuesti käima. Natukene piiratult küll, päris sada protsenti saalidele ei saa, aga võib öelda, et rahvas tuli saalidesse tagasi nii kontserte kuulama kui ka etendusi vaatama. Ja elu käib. Kultuurikava on läbi suve väga aktiivne, kirev ja kui kõrvalt keegi tuleb vaatama, imestab, et meil isegi mõned festivalid toimuvad," rääkis Lukas.

Korraldajad tublid

Minister kiitis ka ürituste korraldajaid, sest kuigi praegu kardetakse viirusesse nakatumise tõusu, ei ole see alanud ei kontsertidelt ega teatrietendustelt, vaid vaba aja veetmisest lõbustusasutustes. "Arvan, et sellega on kõik muuseumid, teatrid, kontsertide korraldajad tõestanud, et oskavad väga hästi ja turvaliselt oma kultuuriasutust publikule avada. Ja see annab julgust, et vähendada veelgi nende ettekirjutusi," lausus ta.

Minister tõdes, et eriolukord tõi välja uusi kultuurikanaleid ja aitas kaasa uuendustele. Etendusi vaadati samaaegselt statsionaaris ja ka internetis. "See on kindlasti tehniline tee, mida saab ka tulevikus kasutada, et auditooriumi suurendada. Ta natukene võib-olla muudab kultuuri olemust ja pilti, aga ma usun, et selline rõõmus ja otsesuhtega ehe teater ja kontsert tulevikus ei kao kuhugi," lausus ta.

Lukas märkis, et mõned teadlased on hakanud väga aktiivselt tegelema turvaliste õhutussüsteemide ja ventileerimise projektidega, et luua saalides sellised tehnilised lahendused, kus iga tooli juurest tõmmatakse hingeõhk kohe lae alla ja viiakse hoonest välja. "Ma usun, et kui need viirused tulevikus ühiskonda rohkem hakkavad kummitama, küllap siis tehniliselt mingeid lahendusi välja mõeldakse, ikkagi selle jaoks, et rahvas saaks oma harjumuspärast teatrielamust ja kontserdielamust nautida ka tulevikus," lausus ta.

Eriolukord tõstatas taas küsimuse ka erakapitali rollist kultuuris. Minister nentis, et piletiraha näol on see kogu aeg olemas olnud. Teine asi on metseenlus ja era-

isikute või ettevõtete püsivad suhted mõnede kultuuriasutustega. Kunstivaldkonnas on neid palju, ka kirjanduses. Erakapital on näiteks õla alla pannud tõlkeprogrammidele, kultuurkapitalile. Ja muidugi ühekordsetele projektidele, näitustele, kontsertidele. Aga kindlasti saab teha samme, et kultuurimetseenlust aktiivsemaks muuta.

Metseenlusele soodustus

Lukas kinnitas, et valitsuskabineti töölaual on juba kolm kuud selleteemaline maksumuudatuse algatus, mis aga viimase aja valguses ei ole väga prioriteetne. Arutlusele tuleb see eelarve menetluse käigus ilmselt augustis-septembris.

"Minu sõnum on, et kui anda julgust eratoetajatele, et nad saavad maksusoodustusi ja nende toetused kultuurile on teretulnud, siis tegelikult riigieelarve koormus väheneb. Ühtpidi jäävad maksud küll osaliselt laekumata, kuid teistpidi tuleb kultuurile tegelikult raha juurde, mille võrra saab eelarvet kokku hoida, kuigi ma taotlen, et see raha tuleks kultuurile pigem lisaks," rääkis Lukas. Ta selgitas, et muudatused puudutavad üksikisikute poolt mittetulundusühingutele tehtavate annetuste maksuvaba määra tõstmist ja kultuurkapitalile võimaluse loomist võtta maksuvabalt vastu üksikisikute annetusi.