/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/08/17/13280349t1hff6f.jpg)
Enam kui kümneaastase vaheaja järel kahtlustavad saarlased taas, et Saaremaal rändab ringi haruldane kaljukass ehk ahm.
MIS LOOMAGA ON TEGU ⟩ Saarel kondab ikkagi ahm? (6)
Teisipäeva õhtul Undval päikeseloojangut nautinud Kadri Paldra sõnul kohtasid nad autoga Undva pangalt tulles looma, kes esmalt tundus neile karupojana, aga polnud seda mitte. Loom ilmus vaateväljale rannikul karjatatavate lammaste juurest tee poole liikudes. Kui ta teed ületama hakkas, võttis Paldra autol hoo maha. Loom liikus autolaternate valgusvihus kiirustamata, mis andis võimaluse teda umbes kümne meetri kauguselt korralikult seirata.
Ei karu ega mäger
"Ükski teine loom, kellega me oleme Eesti metsas harjunud, see ju ei olnud," rääkis Paldra. Kõnnak ja kehakuju sarnanesid karupoja omaga, aga karu on jässakam ja tema saba on märgatavalt lühem. Paldra ise ja temaga ühes olnud Veeremäe küla elanik Svedlanna Truverk on veendunud, et kindlasti polnud see ka mäger ega ükski teine kärplane. Kes ta oli, seda naised kohapeal välja nuputada ei suutnud. "Mul tekkis tunne, et kas me hakkame lolliks minema, kas üldse enam loomi ei tunne," sõnas Paldra. "Ta oli kardinaalselt teistsugune, ise veel naersime, et justnagu laste muinasjutust väljaastunud loomake."
Hiljem, kui naised internetis otsingumootoriga selgust otsima asusid, tekkis neil veendumus, et tundmatu olend sarnaneb kõige enam ahmiga. "Olen sada protsenti kindel, et see oli ahm, tema saba, väike pea ja see, kuidas ta kapates liikus," meenutas Truverk. "Ma olen näinud igasuguseid loomi, aga sellist polnud veel näinud."
Kadri Paldra kahetseb oma sõnul väga, et ei võtnud vaevaks telefoniga pilti teha. Undval liigub ringi palju metsloomi, kellest mõni on õnnestunud varem ka pildile püüda. Paldra ei taibanud õigel ajal kaamerat haarata, sest kogu tähelepanu kulus arusaamani jõudmiseks, et loom on erakordne. Ta lisas, et kuigi päike oli loojunud, oli väljas veel suhteliselt valge.
/nginx/o/2020/08/17/13280350t1hfd4c.jpg)
Paldra rääkis ka, et neli-viis aastat tagasi kohtas ta Haapsalu külje all šaakalikutsikaid. Tollal oli ka selle looma olemasolu Eestis veel kahtluse all, täna enam mitte.
2008. aastal kirjutas Postimees, et Saaremaa jahimehed on ahmi näinud Saaremaa metsades alates 2003. aastast. Esimesed andmed uluki kohtamisest pärinevad Sõrve poolsaarelt.
Äärmiselt ebatõenäoline
Ulukiuurija Peep Männil on aga kõik need aastad pidanud ahmi sattumist Saaremaale äärmiselt ebatõenäoliseks. Lähim ahmi levila jääb tema sõnul Eestist viiesaja kilomeetri kaugusele kirdesse ning see loom satub Eestisse väga harva. Undvas nähtud looma võib suure tõenäosusega pidada mägraks. "Mäger liigub sarnaselt, kuulub samasse sugukonda ja tema triipusid ei pruukinud õhtul enam näha olla," märkis Männil.
Peep Männili sõnul on enamik nähtud ahmidest, kui mitte kõik, tegelikult muud loomad, sest ahmi võib segamini ajada koera, mägra või kährikuga.
Ahm murrab loomi talle küllaltki iseloomulikul viisil. Nimelt võtab ahm saaklooma pea ja sööb seda kuskil kõrgemal, näiteks puu otsas. Saaremaalt on leitud ilma peata metskitsi, kintsud lõhki rebitud ja küüniste jäljed sees. Ka tänavu juuni alguses kirjutas Saarte Hääl, kuidas noormees leidis Võhma kandi metsast tillukese surnud metskitsetalle, kel pead enam otsas ei olnud. Endine Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal on öelnud, et ahmile iseloomulikult murtud metsloomad pole piisav tõestus, sest nii võib teha ka mõni teine elukas.