Täna õnnistatakse Salme viikingiturul sisse koolipoiss Sten Kongase projektitöö – isa abiga kahe aasta jooksul valminud viikingipaat Orm, mida lustisõitude kõrval on plaanis hakata edaspidi kasutama ka õppevahendina.
Muinaslaevastikku lisandub viikingipaat Orm
22. august 2020, 00:28
Mehed tegid masti ja purje esimese katsetuse ära eile Nasva jõel, kus puhus mõnus meretuul. Taglastus pidas ja mehed märjaks ei saanud ehk tänasele pidulikule sündmusele saab rahuliku südamega vastu minna.
Kella kolmeks plaanitud laeva õnnistamisel räägib Sten kõigepealt projektist, mille toel viikingipaat valmis. Siis pistetakse mastikanna alla vana tava kohaselt münt ja tõstetakse puri püsti. Orm ehk eesti keeli Madu saab kaela kadakast kaitseruunid. Rüübatakse kalja ja mõdu nagu muiste ning läigatatakse sorts jooki paati ja vetevaimudele kah.
"Meie valla vapil ja lipul on küll viikingilaev, kuid viikingite temaatikast leiab Saaremaal praegu üksnes Asva viikingiküla. Mere pool on puudu, kuigi me reklaamine end mererahvana," põhjendas sel aastal Kuressaare gümnaasiumi lõpetanud Sten ettevõetud paadiprojekti. Alus on otsast lõpuni kahe mehe kätetöö, pisut oli nõu ja jõuga abiks naabrimees. Sten lisas, et kui isa aitas teda ehitamisega, siis ema oli abiks projektide ja uurimustöö kirjutamisel.
Tööde käigus käisid ehitajad uudistamas ka Karja meeste viikingipaati Hüljes, mis õnnistati kaks aastat tagasi samuti Salme viikingilaadal. Kuuldu ja nähtu põhjal tehti oma alusel mõningaid väiksemaid muudatusi. Ikka selleks, et paat turvalisem saaks.
Sten ütles, et raske oli leida ühist aega isaga, kuna ühtivaid aegu ja koostegemisi oli raske klapitada. Palkmajade projekteerimisega tegelev isa Kuno lisas, et seetõttu võttiski ehitus aega üle kahe aasta. Viie ja poole meetri pikkune paat, mis mahutab viis kuni seitse sõitjat, pole iseenesest ju väga suur. "Kui ühe hooga teha, siis oleks ta valmis ehk kuu ajaga. Aga meie alustasime iga korda nagu algusest ja pidime meelde tuletama, milline viimane plaan oli, sest järg kippus vahepeal käest minema," lisas ta.
Projektiraha oli meestel kasutada 2500 eurot, mis kulus materjaliks ja paadihaagise soetamiseks. "Eks oma raha on ka sisse läinud, aga seda ja oma töötunde ei ole me küll kokku lugenud. Neid tuli ikka sadu," tõdes Kuno.
Kuna Mändjalas, kus paat valmis ehitati, veeskamise võimalust ei ole, nimetavad mehed Ormi kodusadamaks Nasvat. Tegelikult paati pidevalt vees hoidma ei hakata, vaid transporditakse pärast sõitu uuesti koduõue tagasi.
Sten tõdes, et isa-poja projekt õpetas üsna mitut asja. Esiteks aja planeerimist. "Mõtled küll, et mis see ära pole, käkitegu. Aga kui pihta hakkad, siis nädalad muudkui lähevad, aga tulemust ei näe kusagil." Teiseks suhtlemine. Kuno tõdes, et kui koos on kaks inimest, siis on juba ka kaks arvamust. "See projekt õpetas, et on vaja anda viis minutit, mille jooksul kumbki teeb oma vidina ära ja siis saab asjaga edasi minna. Kõige suurem tulu ja kooliraha oligi omavahelise suhtlemise lihvimine," lausus ta.
Nüüd, kus laev valmis, hakkab see loodetavasti võimalikult sageli laineid lõikama. Edaspidi, ilmselt tuleval kevadel võidakse teda Steni sõnul hakata kasutama ka praeguse Kuressaare gümnaasiumi merenduse õppesuuna tundides. Sten saab merehuvilistele rääkida paadist ja selle ehitamisest, laeva igal pisimalgi detailil on ju oma lugu.
Tulevikus võiks aga Kuressaare sadamas olla üks palju suurem viikingilaev, millega huvilistele sarnaselt praegusepurjelaev Hoppetiga temaatilisi sõite pakkuda. Kuna Sten asub ise sügisest väikelaevaehitust õppima, siis peabki ta juba plaani üks tunduvalt suurem viikingilaev kiilule panna. "Pisik on nii tugevasti sees," muigab ta. Ja on samas surmtõsine.