Abruka metsad lähevad rangema kaitse alla

Bert Holm Foto: Saarte Hääle arhiiv

Riik muudab Abruka metsade kaitsekorra rangemaks, et säiliks nendele väärtuslikele metsadele iseloomulik elustik.

Abruka looduskaitseala uue kaitse-eeskirjaga arvatakse piiranguvööndist rangema kaitsekorraga sihtkaitsevööndisse 78 hektarit vanu metsi, sealhulgas viis hektarit laanemetsi ja 57 hektarit salumetsi. Abruka saare laialehine salulehtmets on Läänemere piirkonnas ainulaadne, sest see on väidetavalt jäänuk soojematest kliimaperioodidest ja sarnaneb varju armastava taimestiku poolest Lääne-Euroopa pöögimetsaga. 

Liigirikkad laane- ja salumetsa kooslused on metsamajanduse poolt Eestis kõige enam ohustatud. Need viljakal pinnasel kasvavad metsad on suurema tootlikkusega ning seetõttu on majanduslik huvi nende vastu suurem.  

Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm ütles, et metsade kaitsekorra karmistamine saareelanike elu ei muuda, sest see puudutab valdavalt riigimaad. "Takistab ta niipalju, et riik maaomanikuna ei saa ise sihtkaitsevööndis enam raiuda," selgitas Holm. "Inimesed raiuvad niikuinii eramaalt ja põhimõtteliselt ei muutu midagi."

Abruka looduses väärib kaitsmist ka rida taimi. Näiteks on väga haruldane liik uimastav varesputk, mida leidub Eestis ainult Abruka saarel, kus see kasvab neljas leiukohas. 

Uuenenud eeskiri lubab kaitsealal kala püüda. Kaitsealale otseselt ühtegi veekogu ei jää, välja arvatud mereveetaseme tõusu ajal. Kaitsealal loetakse kalapüügiks ka seda, kui kaldalt püütakse kala veekogust, mis jääb väljapoole kaitseala.

Uue kaitse-eeskirjaga väheneb Abruka looduskaitseala 414,3 hektarilt 408,1 hektarile. Muu hulgas  arvatakse kaitseala koosseisust välja surnuaed.