SUUR MAA, SUURED ASJAD ⟩ Õnn tuleb igaühe õuele

Neeme Korv
, Äripäeva arvamustoimetuse juht
Copy
Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik
Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Sel nädalal oli Eestis videokonverents, mille põhisõnum oli umbes niisugune: NIMBY asemel saabub YIMBY-aeg! Nende naljakalt kõlavate akronüümide taga peituvad ingliskeelsed väljendid not in my backyard ja yes, in my backyard ehk siis maakeeli "mitte minu tagahoovi" ja "jah, minu tagahoovi". Need väljendid kajastavad hoiakuid, mis puudutavad näiteks taristuobjektide rajamist. Ühel juhul siis vastuseisu neile ja teisel nende soosimist. 

Kusjuures rahvas pole mitte absoluutselt rajatise vastu, vaid just selle vastu, et see ehitatakse nende elukoha vahetusse lähedusse. Näiteks kurikuulsa Emajõe tselluloositehase, Hiiumaa tuulepargi, Väimela kanala, kaitseväe polügooni jpt puhul on nimelt räägitud NIMBY-sündroomist. Enamasti on see ka suund, kuhu vastuseisu liidrid üritavad kohaliku kogukonna avaliku arvamuse suunata. Meedia kaasabil, muidugi. Tihti palgatakse selleks kallid avalike suhete firmad – peaasi, et õnnestuks mõtteviisi "õigesti" suunata. Kurb on seejuures, kui kohalik otsus tehakse ära hoopis Tallinnast.

Võlusõna “rohepööre”

Ent ajad on muutumas ning moodne tehnoloogia ja uued innovaatilised lahendused toovad esile teistsuguse suhtumise – YIMBY. Ning pole välistatud, et mõnegi rajatise pärast tekib tulevikus lausa konkurents. Sest ühendusi on vaja, energiat on vaja, sellest sõltub majandus, töökohad, elujärg. Koroonakriis on kaugtööle uue tähenduse andnud, praegu räägitakse täiesti teistsugusest lähenemisest nii asutuste organisatsiooni ülesehituses kui ka bürookinnisvaras jne.

Rohepööre on võlusõna, mis majandusringkondades järjest valjemini kõlab. Oma hoo andis sellele mõistagi Ursula von der Leyeni kabineti tööle asumine Euroopa Komisjonis, mis seadis eesmärgiks Euroopa Liidu süsinikuneutraalsuse aastaks 2050. See avab liikmesriikidele, Eesti kaasa arvatud, uusi rahakraane, et taastuvenergiat ja keskkonnasäästu arendada.

EKRE teeb Maurust

Kus raha, seal ka poliitikud. Eesti valitsuses on näiteks EKRE-nimeline erakond, mis oma valijatele suunatud propagandas on üsna otseselt Euroopa Liidu kriitiline. Samas kui kuskil liigub vaba raha, ollakse kohal, nagu koolijuht Maurus "Tões ja õiguses"… Koalitsioonileppes on näiteks kuulus lause Rail Balticu kohta, mis ütleb, et kui 81% kaasrahastusest Euroopast ei tule, siis võtame projekti uuesti lahti. See ilmestab suhtumist hästi – kui pappi antakse, siis sobib ka miski, mis on justkui kõrgemate väärtuste vastu. Kes siis raha peale vihane on.

Briti konservatiivid on seoses Brexitiga Eestis populistide seaski tehtud mehed. Sel nädalal juhtusin Bloombergist lugema, kuidas Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson kuulutas, et tuul saareriigi rannikul on sama oluline nagu Saudi Araabiale nafta. Ning riik eraldabki nüüd seal 160 miljonit naelsterlingit (176 miljonit eurot) tuuleenergia projektile. 

Keskkonnasõbralikkus on miski, mille üle populistid on pigem irvitanud nagu suur eeskuju Donald Trump. Puukallistajad, eks ole! Ent võib võtta leebemat mürki, et momendist, mil roheline energia ja säästlik ilmavaade hakkab tähendama kapitali (mh poliitilist), leiab see kiiresti koha ka nende erakondade programmis, kelle siht ongi olla igas pulmas pruut ja matusel kadunuke.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles