Parim raamatukoguhoidja: astusin suurtesse kingadesse

Kolm aastat tagasi võttis Helle Kesküla vastu maakonna parima raamatukogu auhinna. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Abruka raamatukoguhoidja Helle Kesküla on kolleegide hinnangul taas maakonna parim.

Viisteist aastat ametis olnud Helle möönab, et aeg on läinud kui linnutiivul. “Eks ma pean tegelema ka saja ühe asjaga, millele tulevad teised sada üks juurde. Muresid on igal pool, aga need tuleb ära lahendada. Ilmselt aeg on teinud oma töö ja ma oskan ennast rohkem hoida, ei võta kõike enam nii isiklikult kui esimestel aastatel. Ja rahvas on minuga ära harjunud,” räägib ta.

Töökorralduse Abruka raamatukogus dikteerivad inimeste liikumine saarel, ilm, paadiliiklus ning seetõttu on Helle tööpäeva pikkus suhteline mõiste. Inimesed tulevad ikka siis, kui midagi vaja on ning kõiki tuleb kuulda võtta ja aidata. 

Lisaks raamatukoguhoidmisele hoolitseb Helle ka turismiinfopunkti eest ja jagab Abruka külastajatele saare kohta teavet, toob kohalikele memmedele-taatidele söögikraami ja esmatarbekaupu, ajakirjandust, raamatuid ning vestleb lihtsalt ilmaelust ja suviti annab postiljonile puhkust.

Abrukal tööd alustades tuli Hellel astuda legendaarse raamatukoguhoidja Salme Tuuliku päris suurtesse kingadesse. Kuus aastakümmet saarerahva lugemisvara eest hoolt kandnud ja ka kohaliku ühismajandi raamatupidamist korras hoidnud Salme aitas oma järeltulijal uues ametis ilusasti sisse elada. Üsna kohe jõudis kätte ka aeg, mil raamatukogud hakkasid üle minema elektroonilisele laenutussüsteemile. 2007. aastal kulus tuhandete raamatute viimisel paberkartoteegist arvutisse palju töötunde.

Tänavune tunnustus pole Hellel esimene – Saare maakonna parimaks maaraamatukoguhoidjaks nimetati ta ka 2008. aastal. 2017 sai Abruka raamatukogu aga Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni Andras tiitli “Aasta raamatukogu 2017 Saare maakonnas”.

Abruka raamatukogu hingekirjas on sada regulaarset lugejat.

 “Meil ei ole suvitajaid, meil on suveabruklased, kellel on oma majad, kus käiakse aastaringselt. Ma tunnen meie inimesi ja tean enamasti ka nende soove. Niisama uduumbe ei telli ma midagi,” selgitab Helle. Ta lisab, et suveabruklased tulevad sageli terve soovide nimekirjaga, mille täitmisel on suureks abiks raamatukogudevaheline laenutus. Iga nädal käib Helle linnas ja saab soovitud raamatud kätte.

“Väike saar, väike kogukond, väikesed rõõmud – see annab kokku ühe suure ilusa asja,” võtab Helle oma igapäevatöö kokku.