/nginx/o/2020/02/17/12948679t1h13f3.jpg)
Saaremaa omavalitsuste ühinemislepingus kirjas olevad kohustused ja keelud lõpevad aasta pärast. Vald ei pea enam investeerima nii, nagu kokku lepiti ja võib näiteks mõne kooli kinni panna. Investeerimisnõudest ei suudeta niigi kinni pidada, sest pole lihtsalt raha.
Alo Heinsalu vallavalitsusest ütleb, et 2017. aastal kokkulepitud asju ei saa tänases kontekstis enam vaadata samadel alustel. Hinnasildid on täna hoopis teised kui toona. Imestust tekitab asjaolu, et siis nii ei mõeldud. Kas 2017. aastal, kui kokku lepiti, ei mõeldud, mitu korda rohkem raha kolme aasta pärast välja käima peab.
Mõttekoht on, et kas toona oleks üldse nii pidanud lubama, et pange aga oma objektid kirja ja teeme ära. See tekitas inimestes õigustatud ootuse, millele nüüd vesi mingil määral peale tõmmatakse.
Tasub meenutada, et ühinemine oli raske, väikesed vallad eriti ei kippunud ühte heitma. Seesama investeeringute võimalus oli üks präänik, millega vastalisi oma paati saada.
Jättes kõrvale õigustatud ootuse petmise, on kõik loomulikult valikute küsimus. Sõltub ju paljugi sellest, kui palju on raha. Võib-olla on ka kogukonna oma soovid muutunud. Kõik on õige. Kuid üks valik on veel – poliitiline valik. Nendest valikutest keegi kõva häälega ei räägi.