Saaremaa spordikooli revisjoni läbiviimine viskas õhku küsimuse, kas seda teinud komisjoni käitumine oli ikka eetiline. Nimelt oli üks revisjonikomisjoni liige teine osapool konfliktis, milles komisjon märkis ära spordikooli juhi ebausaldusväärse käitumise. Ja seda koolijuhi käest ühtegi selgitust küsimata. Kui spordikooli direktor Mati Mäetalu lõpuks omaalgatuslikult selgitused saatis, ei peetud neid piisavalt ametlikeks.
Leheloos kirjeldatud pikk vaidlus seinaplaadi pärast on vaid kontekst. Asja tuum on, et kas komisjoni liige käitus ebaeetiliselt või mitte. Seadust ta kindlasti ei rikkunud, sest revisjonikomisjon ei otsusta midagi. Kõik taandubki ainult eetikale. Priit Penul polnuks raske ennast taandada või komisjoni esimehel Boris Lehtjärvel küsida juhtunu kohta (teiste asjade kohta küsiti) koolijuhilt selgitust või arvestada tema hiljem saadetud selgitusega.
Revisjon peab olema kaine, kaalutlev ja uuriv. Sõnaraamatki ütleb, et see on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess objektiivseks hindamiseks. See ei tohi muutuda ärapanemise tööriistaks.
Arusaadav, et opositsioon tahaks koalitsiooni veidi kompromiteerida. Paraku võib tihti juhtuda nii, et kukutakse ninuli “tänu” omaenda võttele.