“Turuhoone ei muutu, kuid võib tulla juurdeehitis”, Saarte Hääl, 7. jaanuar
“Kesklinn on meie visiitkaart ja kuressaarlane peab muutma talle kuuluva avaliku ruumi ka päriselt omaseks,” kirjutab vallaarhitekt Piret Miller.
VASTUKAJA ⟩ Negatiivsus meid edasi ei vii
Arhitektuuriga kujundame avaliku ruumi. Avalikku ruumi kasutame kõik koos ning sellesse peaksime ka panustama ühiselt. Hea ruumi tunneme kõik ära, olenemata haridustasemest või õpitud erialast. Linna headuse, mugavuse määrab elanike sõbralikkus, see, kas piirkond on piisavalt valgustatud, kas liikumine on turvaline, mugav ja ohutu. Linna külastaja ja elanikuna valime liikumiseks sobiva, turvalise ja mugava tee.
Olenemata igakülgsetest pingutustest ei õnnestu ka kogenud ruumiplaneerijatel kõiki plaane sajaprotsendiliselt ellu viia. Kuressaare kesklinn sai EV100 sünnipäevaprojekti “Hea avalik ruum” raames uue väljanägemise. Projekti eesmärk oli korrastada ja kujundada väikelinna keskus linnale iseloomulikuks kultuuriürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohaks, mis pidi andma liikumiseelise jalakäijale. Uuendamise mõte oli muuta linnasüda inimsõbralikumaks elukeskkonnaks, et hoogustada ettevõtlust ja vältida linnade laialivalgumist.
Suures osas võib tehtuga rahule jääda. Purskkaevu rajamine on toonud lapsed kesklinna, kergliiklusteed ja -rajad on tõmmanud ligi jalgsi ja ratastel liiklejaid. Linnamööblit kasutab vanem elanikkond puhkamiseks ja nooremad “hängimiseks”. Avalik ruum peakski pakkuma nii meeldivat olemist, võimalust erinevate liikumisvahenditega turvaliselt liikuda kui ka tegevust igas vanuses inimesele igal aastaajal.
Uuendatud ala hõlmas ka turuplatsi koos turuhoone ja sinna kuuluvate ehitistega. Kahjuks ei saa ohtraid kiidusõnu öelda turu elavnemise kohta, sest seda pole juhtunud.
Arhitektina leian, et oma osa on siin tõigal, et turuhoone seisab kasutuna. Sellel, et säärane hoone seisab tühjana, on oma, ajas kasvav mõju. Tühi hoone hakkab pärssima ka kõrval olevaid tegevusi, kohvikuid ja ärisid ning inimeste liikumise valikuid. Tühjalt seisvat hoonet hakatakse liikumisteedel vältima ning selle läheduses ei soovita avada uusi ärisid…
Turuhoone on südalinnas paiknev tore hoone, kuid “remondivõlas” on ta hakanud hea avaliku ruumi sisustamisele vastu töötama. Tühjad hooned lagunevad, muutudes ajaga kõledateks ja koledateks.
Saaremaa vald on turuhoone elustamise võtnud oma südameasjaks. Arhitektid koostöös arenguspetsialistide, ehitusinseneride ja siinsete sädeinimestega on püüdnud igati leida toetust nii rahastuse kui ka hoone sisustamise osas. Oleme enda arvates leidnud idee, mis võiks muudatusi vajava hoone toimima panna. Idee, millesse me ise usume ja loodame ka siinsed elanikud sellesse nakatada. Kahjuks on meedia kaudu pinnale jäänud muutuste negatiivne kajastamine. Sisuline idee toetust ja kaasarääkimist saanud ei ole. Inimeste suhtumine oma kodulinna on oluline – kas usume selle tulevikku ja oleme nõus panustama või ei. Kesklinn on meie visiitkaart ja kuressaarlane peab muutma talle kuuluva avaliku ruumi ka päriselt omaseks. Võidupunktide lugemine, kes kellele ära tegi, võiks jääda pigem spordivaldkonda.