Kuressaare kultuurikeskuses 21. jaanuaril etendunud TantsuMENÜÜ tantsulavastus “Olmeulmad: Sanctum textum*”oli tõeliselt inspireeriv rännak tantsulise liikumise läbi.
Inspireeriv rännak läbi tantsu
Minu jaoks algas elamus juba esimesest sammust saali. Kui nägin ruumi keskel nelja omavahel põimunud tantsijat kandvat valgust kiirgavat postamenti, aimasin, et ees ootab midagi üllatavat.
Minu jaoks muutis etenduse eriliseks see, et igaüks sai sealt erineva kogemuse. Esiteks seetõttu, et publikul oli lubatud saalis ringi kõndida ja näha etendust erinevatest vaatenurkadest. Suurepärase elamuse sai ka istekohale jäädes, sest tantsijate pidev liikumine muutis vaatepildi piisavalt värvikaks.
Nähtud vaatemäng mõjutas pealtvaatajate mõttemaailma erinevalt. Tundsin, et tervikliku kogemuse saamiseks tuleb etendust enda jaoks pidevalt lahti mõtestada ja vastav lugu luua.
Minu silme läbi kujutasid tantsijad mingisugust kulgemist ja arengut. Olgu selleks siis elu tervikuna, alustades sünnist, elades läbi kõiksugu takistusi ja ka helgeid hetki, samas püüeldes aina kõrgemate ja kaugemate unistuste poole. Etenduse lõpus oleks justkui leitud see otsitud tasakaal ja rütm, mida tantsijad kujutasid, esitades sünkroonis rütmilist ja samas konkreetsete joontega koreograafiat.
Nähtud etendus tõi meelde tõeterad, et ühiselt tegutsedes jõuab kaugemale ning läbielatud kogemused muudavad ühise hingamise tugevamaks. Seda ilmestasid keerulised tõsted, kus mängis suurt rolli tantsijate vaheline usaldus. Tantsijate kõrgest tasemest andis tunnistust üheskoos loodud imeliselt sujuv ja samas tehniline liikumine, mida oli põnev jälgida. Kogu etendus, koreograafia ja lugu oli loodud, mõeldes raamidest välja. Samal ajal toimus etendus väga piiratud ruumis – kõrge valgustatud kuubiku peal.
Soovitan kõigil vahelduseks tavapärasematele teatrietendustele külastada ka erinevaid tantsuetendusi. Peale sõnade saab ju ideid edasi anda ka väljendusrikka tantsulise liikumise kaudu!
* ladina keeles “püha kude”