Kuivõrd tõhusalt vaktsiinid toimivad?
/nginx/o/2021/11/01/14176920t1h71bc.jpg)
20. veebruar 2021, 00:24
Koroonapandeemia algusest on möödunud pea aasta. Uudised on aga endiselt kurvavõitu – teadlased ei arva, et uus koroonaviirus võiks inimkonna peagi rahule jätta.
Autoriteetne Briti majandusväljaanne The Economist kirjutab: kõige tõenäolisem stsenaarium on, et COVID-19 muutub endeemiliseks haiguseks. Mis tähendab, et koroonaviirus eksisteerib nagu paljud teisedki viirused veel kaua aega. Riikide valitsused peaksid sääraseks tulevikuks valmis olema ja juba praegu mõtlema, kuidas uues olukorras tegutseda.
Isegi imedel on piirid, tõdeb Briti väljaanne. Vaktsiinid uue koroonaviiruse vastu ilmusid kiiremini ja nende toime on tõhusam, kui seda veel pool aastat tagasi prognoosida söandati.
Teadlased on välja arvutanud, et ilma vaktsiinideta võtaks SARS-CoV-2 vähemalt 150 miljonit inimelu. Sellest hoolimata on aga selgeks saanud, et lähiajal pole lootuski kõnealusest viirusest täielikult vabaneda. On vägagi tõenäoline, et COVID-19 muutub endeemiaks. Veel aasta tagasi oli uue haiguse ilmumine valitsustele ootamatu, nüüd aga peaksid nad tegutsema lähtuvalt just sellest tulevikuväljavaatest.
Veebruari alguse seisuga oli kogu maailmas tehtud umbes 148 miljonit vaktsineerimist. Vaktsineerimise esirinnas on kindlalt Iisrael. Sealne statistika näitab, et aasta alguse seisuga võrreldes on pea 40% vähenenud nende haiglaravile saabunud üle 60-aastaste inimeste arv, kes on saanud vähemalt ühe kaitsesüsti. Siit järeldus – teatud määral vaktsiin toimib.
"Lähiajal pole lootuski koroonaviirusest täielikult vabaneda."
Ja ehkki vaktsiinid ei kaitse meid täielikult kerge ja sümptomiteta haigestumise eest, on suur tõenäosus, et need hoiavad ära raskemad haigusjuhtumid, mis võivad sageli lõppeda surmaga. See on aga väga oluline moment, toonitab The Economist. Kui sündmused areneksid nii, avaneks valitsustel võimalus leevendada majanduselule hukatuslikult mõjuvaid ülirangeid piiranguid.
Vaktsiinide levik
Kuid vaatamata headele uudistele pole koroonaviirus suhtlemist inimkonnaga kaugeltki lõpetamas. Nagu eelpool juba öeldud, jääb COVID-19 kõigest hoolimata püsima. Ja võimalik, et ka laialdaselt levima, seda küll kergemates vormides. Sellise pessimistliku järelduse tegemiseks on Briti majandusväljaande arvates kolm olulist põhjust.
Koroonaviiruse jätkuva kohaloleku esimene põhjus on seotud probleemidega vaktsiinide kättesaamisel. Euroliit on sellega juba kokku puutunud.
Raske on levitada vaktsiine maailmas, kus elab 7,8 miljardit inimest. Isegi Suurbritannias, kus vaktsineerimine on euroliiduga võrreldes seni kiiremas tempos toimunud, pole lootustki, et kõiki üle viiekümneseid inimesi jõutaks enne suve saabumist vaktsineerida.
Probleemi raskendab ka asjaolu, et aja jooksul vaktsiini toime nõrgeneb või hoopiski kaob. See tähendab aga, et vaktsineerida tuleb uuesti.
Enamikes vaesemates riikides pole vaktsineerimisega veel alustatudki. Neis elab aga lõviosa meie planeedi elanikest. Kindel on, et lähiaastatel ei saa kaitsesüsti miljardid inimesed. Teadlaste kõige optimistlikumate prognooside kohaselt pole mingit lootust neid enne 2023. aastat vaktsineerida. See omakorda on aga väga hea pinnas koroonaviiruse jätkuvaks levikuks.
Teine põhjus, mis aitab kaasa COVID-19 elujõulisusele, on viiruse muteerumine. Ehkki vaktsineerimine muudab inimorganismi vähem haavatavaks ja kaitseb meid surma eest, pole välistatud, et koroonaviiruse uued variandid võivad vaktsiinide kasulikku toimet teatud määral siiski nõrgendada. Praegu on teada, et viiruse uued tüved on varasemaga võrreldes nakkavamad, kuid samas vähem surmavad.
Läinud aasta lõpukuudel avastati Suurbritannias SARS-CoV-2 uus variant. Uuringud näitasid, kirjutab The Economist, et see oli 25–40% nakkavam kui viiruse tüüp b.1.1.7, mis avastati Inglismaal veidi enam kui aasta tagasi. Tulemus oli, et möödunud aasta lõpus hakkas haigestumiste arv Briti saartel suisa peadpööritava kiirusega kasvama. Samas ilmnes aga, et viiruse uus tüüp on vähem surmav.
Lisaks pole välistatud, et näiteks Brasiilias ja Lõuna-Aafrikas avastatud viiruse uued variandid suudavad jagu saada immuunsusest, mille andis COVID-19 eelneva tüve läbipõdemine. Jääb vaid loota, et inimese teistkordne haigestumine kujuneb palju kergemaks, sest mingil määral on immuunsüsteem kohtumiseks SARS-CoV-2 muteerunud vormidega siiski juba ette valmistatud. Kuid ka sellisel juhul jääb koroonaviirus ikkagi ringlema ja otsima kaitsetuid inimesi. Tulemus on, et tekivad uued viiruse tüübid ja pole sugugi välistatud, et nii mõnigi neist võib omada palju suuremat võimekust organismi kaitsevõimest, mis on tekkinud varasemate nakatumiste või vaktsineerimiste tulemusena, jagu saada.
Inimeste eelarvamused
Kolmas põhjus, miks SARS-CoV-19 levimist jätkab, on psühholoogilist laadi. Kindlasti on palju inimesi, kes vaktsineerimisest kategooriliselt keelduvad. Tulevikus on nemad viiruse peamine sihtmärk.
The Economist kirjutab, et praegu on ligi 10 miljonit britti koroonaviirusele kerge saak, seda kas oma vanuse tõttu või siis tervislikel põhjustel. Teadlased väidavad, et kui vähemalt 10% neist peaks vaktsineerimisest keelduma, võib tagajärjeks olla nakatunute arvu kiire kasv.
Tegelikult võib aga vaktsineerimisest keeldujate hulk olla palju suurem. Nii näiteks pole suurema osale vaktsiinidest antud luba, et neid võiks kasutada laste vaktsineerimiseks. Lisaks on paljudes riikides vähemusgruppe, kes enamasti ei usalda ei oma maa valitsust ega ka meditsiinivaldkonna juhte.
Üllatav on aga fakt, et isegi raskesti haigestunute hooldajate seas (Briti saartel on neid pea 50%) on rohkesti neid, kes vaktsineerimisest keelduvad, kuigi on oma silmaga näinud COVID-19 hävitavat toimet.
Uued väljakutsed
Kui ilmuvad viiruse uued variandid, jätkab The Economist, on vaja, et vähemalt 80% elanikkonnast omaks juba mingitki immuunsust. See on lävi, mida vajame epideemia nõrgendamiseks. Selle saavutamine ei saa aga olema kerge ülesanne.
Võttes arvesse eelpool kirjeldatud põhjuseid, peaksid valitsused oma tegutsemist mõnevõrra muutma, lähtudes seisukohast, et COVID-19 on nüüd juba endeemiline haigus. Praegu on poliitikud aga valdavalt seisukohal, et uus koroonaviirus on tekitanud vaid eriolukorra, mis kunagi peab lõppema.
Eriolukorrast väljumiseks on seni võetud erinevaid meetmeid. Uus-Meremaal näiteks püüdis valitsus nakkuse levikut tõkestada uste täieliku sulgemise ja välismaailmaga suhtlemise lõpetamisega. Nii õnnestus saavutada, et registreeritud surmajuhtumite arv jäi seal väga madalale tasemele – kõigest 26.
Pikema aja perspektiivis osutuvad säärased drakoonilised abinõud aga mõttetuks. Uus-Meremaa ei saa ju käituda nagu Põhja-Korea. Koos vaktsineerimise levikuga hakkab kindlasti kasvama surve valitsusele ja nõutakse piiride taasavamist. Siis tuleb aga paratamatult möönda, et COVID-19 on eelkõige endeemiline haigus.
Järelikult tuleb valitsustel üle kogu maailma välja töötada konkreetne tegevuskava, millal ja kuidas lülituda eriolukorralt poliitikale, mis oleks nii majanduslikus kui ka sotsiaalses plaanis toimiv pikema aja vältel, kirjutab The Economist lõpetuseks.
WHO: COVID-19 puhangu risk säilib ka tulevikus
Risk COVID-19 puhangu tekkeks on ka tulevikus suur ja seda vaatamata vaktsineerimistele. Seda ütles sel nädalal ajakirjanikele Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) immuniseerimise ja vaktsiinide osakonna juht Kate O´Brien.
"Kahjuks ei tähenda elanikkonna kõrge vaktsineerimistase veel seda, et me elaksime ohutus maailmas," märkis O´Brien. Tema sõnul on haiguse puhanguid täheldatud ka sellistes elanikkonna gruppides, kus vaktsineeritute arv on suur.
"Selle asemel, et pöörata tähelepanu statistikale, peaksime hoopiski kasutama meie käsutuses olevaid teadmisi COVID-19 leviku kohta, et töötada välja mõistlik lähenemine nii haiguse profülaktikale kui ka vaktsineerimisele," rõhutas ta.
Jaanuari alguses ütles WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus lootusrikkalt, et COVID-19 vastu vaktsineeritute arv maailmas on ületanud nakatunute arvu. Tema sõnul on see lühikese aja kohta suurepärane saavutus.
Samas on aga suurem osa kaitsesüste tehtud kõigest kümnes riigis, mille arvele langeb ligi 60% maailma SKP-st. Sealjuures pole aga 130 vaesemas riigis, kus elab enam kui 2,5 miljardit inimest, vaktsineerimisega veel alustatudki.