8 KIUSUOHVRI LUGU ⟩ Koolis kui halastamatu lõvi lõugade vahel

Illustratsioon: Anette Sannik / Saarte Hääl

Koolikiusamine on alati olnud ja täielikult pole seda ilmselt ka parimate püüdluste korral võimalik välja juurida. Oled sa pikk või peenike, häälekas või vagur, on sul mõne arust liiga palju õdesid või vendi – põhjuseid kiusamiseks leitakse alati ning tänapäeval on võimalik kiusata ja mõnitada kasvõi ööpäev läbi. Internet ei sea piire. Sageli röövib aga kooliajal kogetud terror enesekindluse ja elurõõmu pikkadeks aastateks. See võib halvata õppimisvõime ning rikkuda hinnetelehe, mis omakorda mõjutab otseselt inimese tulevikku ning edasist hakkamasaamist. Vähesed tahavad sellest rääkida. Piinlik on. Hirm ehk ka. Kuid just õigel ajal rääkimata jäänud lood jäävad eluks ajaks otsekui tinapommiks jala külge. 

Üks löök, üks käik, üks lahendus

Kunagi, kui mind koolis löödi, rääkis pinginaaber sellest mu emale, kes kohe direktori juurde tormas. Mul oli endal jube hirm ja häbi. Direktor kutsus mu välja, samuti need kaks vanema klassi tüdrukut, kes mind löönud olid. Nood siis tunnistasid üles ja vabandasid. Direktor tõusis püsti, läks ja võttis nende tüdrukute pildid autahvlilt maha ning lubas tagasi panna siis, kui nad veerandi lõpuks hakkavad silma nooremate eest hoolitsemisega. See töötas. Rohkem pole kiusamisest juttugi olnud.