:format(webp)/nginx/o/2021/11/01/14176920t1h71bc.jpg)
/nginx/o/2021/04/15/13729714t1h5cc0.jpg)
Inimesed on koroonaviirusest väsinud. Kas on mingitki lootust, et viiruse jõud hakkab lõpuks raugema? Noppeid viroloogide ja muude ekspertide arvamustest, mis on ilmunud Euroopa ajakirjanduses.
MAAILM ⟩ Ekspertide arvamused koroonapandeemia lõpust
Tundub, et kevade saabudes on paljude eurooplaste kannatus lõpukorral. Kõikjalt kostavad rahulolematud hääled ja nõudmised, et meedikud ja eksperdid annaksid mingigi lootuskiire selles venima hakanud pandeemias. Millal ja kuidas tehakse piirangutele lõpp? Millal üldse viiruse rünnak lõpeb?
Juba mõne kuu pärast?!
Vaidlused sel teemal on praegu kogu maailmas teravad. Hiljuti valas veel õli tulle Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regionaalse büroo juhataja Hans Kluge väide Taani ajakirjanduses, et pandeemia saab läbi juba mõne kuu pärast (?!).
Pärast seda avaldust vallandus ekspertide ringkondades ja sotsiaalvõrgustikes tõeline diskussioon. Seetõttu oli Belgiast pärit Kluge sunnitud kähku oma viga parandama. Saksa telekanalile ZDF antud intervjuus lükkas ta oma mõtteavalduse ümber, kinnitades: “Midagi säärast pole ma kunagi öelnud.”
Tegelikult olevat ta silmas pidanud, et praegu ei suuda vististi keegi prognoosida, millal saabub pandeemia lõpp. “Ma käisin välja vaid hüpoteesi, n-ö oletuse, et 2022. aasta alguseks oleme pandeemia seljataha jätnud,” selgitas WHO kõrge ametnik. “Koroonaviirus ise ei kao kuhugi, küll aga kaob valitsustel vajadus kehtestada karme sotsiaalseid piiranguid.”
Teadusringkondades levis Hans Kluge mõtteavaldus lausa välgukiirusel ja üldiselt ei kiidetud seda heaks. Saksamaa tuntud viroloog ja Berliinis asuva Charité kliiniku viroloogiaosakonna juhataja Christian Dorsten kritiseeris Twitteri postituses kõiki, kes on seisukohal, et koroonaviirus on oma haaret nõrgendanud.
“Praegusel hetkel ei anna viiruse ükski mutatsioon meile alust rääkida levikutempo aeglustumisest,” kirjutas Dorsten. “Kes nii väidab, tegeleb fantaseerimisega.”
Eksperdid: valitsused ei tohiks populismituhinas liialt kiirustada piirangute tühistamisega.
Tänavu jaanuaris ütles Dorsten Saksa telekanalile NDR antud intervjuus, et kulub palju aega, enne kui viirus muutub endeemiliseks. Mis tähendaks, et koroonaviirus jääb küll püsima, kuid omandab nii ajaliselt kui ka ruumiliselt lokaalse iseloomu. Nagu näiteks gripp, mis teatud aastaaegadel teatud piirkondades puhanguliselt levib ja seejärel vaibub.
Intervjuus nädalakirjale Der Spiegel rääkis Christian Dorsten aga, et koroonaviirusega seotud peamised ohud ilmnevad just aastal 2021.
Enam-vähem samal seisukohal on tänaseks poliitikasse siirdunud kunagine saksa epidemioloog Karl Lauterbach. Ta on hoiatanud, et valitsused ei tohiks kiirustada piirangute tühistamisega. Baieri liidumaa peaminister Markus Söder ütles aga ühes intervjuus saksa ajakirjanikele, et tunneb hirmu, kui näeb, kuidas erinevate riikide valitsused on populistlikel eesmärkidel hakanud piiranguid lõdvendama ja ühiskonda taas avama.
Kuidas viirus käitub?
Praeguseks on viirus SARS-CoV-2 kogu maailmas nakatanud 118 miljonit inimest, enam kui 2,6 miljonit on viiruse tekitatud haiguse tagajärjel surnud. Need arvud on hirmuäratavad. Viiruse uute mutatsioonide teket ja selle leviku kolmanda laine tulekut pelgavad kõik, kes vähegi selle teema vastu huvi tunnevad.
Tõsi, kui uskuda WHO andmeid kogu maailma kohta, on nakatumiste arv viimastel kuudel tasapisi vähenenud. Miks siis nakatumiste arv praegu ikkagi kahaneb? Ekspertide arvates pole see seletatav alanud vaktsineerimisega, sest maailmas tervikuna on vaktsineerituid veel väga vähe.
Viiruse levikutempo languse peamine põhjus on siiski karmide sotsiaalsete piirangute kehtestamine paljudes riikides, mis on märkimisväärselt vähendanud inimeste vahetut suhtlemist.