/nginx/o/2020/07/28/13236922t1h12ed.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/03/16/13681593t1hfd3b.jpg)
Täna tähistab Kuressaare haigla lausa legendaarseks saanud ämmaemand Helgi Tammur oma 50. tööjuubeliaastat. Just Helgi käed on olnud sadade pisikeste poiste ja tüdrukute jaoks esimene kontakt välismaailmaga.
Ainuüksi alates 2004. aastast on Helgi Tammur vastu võtnud ligikaudu 700 sünnitust ehk kokku on tema kätesse sündinud paari koolitäie jagu lapsi.
Kuigi koroonaviirus on tuletanud meelde ajad, mil mehi ei lastud sünnitusosakonna lähedalegi ning värsked emad näitasid uusi ilmakodanikke läbi akna, on sünnitusprotsess, reeglid ja suhtumine tänapäeval siiski midagi sootuks muud kui mõnikümmend aastat tagasi.
Meister piima nõrutamisel
Helgi Tammur on aastate jooksul kõigi reformidega kaasas käinud ning võtab rõõmsalt rasedaid ja sünnitajaid haiglas vastu tänagi.
2008. aasta 29. novembril avaldas Saarte Hääl Helgi intervjuu, kus toona 37 aastat ämmaemandana töötanud Tammur meenutas haiglas valitsenud kombeid ja korda, mis tundub praegu suisa uskumatu.
:format(webp)/nginx/o/2021/03/16/13681607t1hd2b3.jpg)
/nginx/o/2021/03/16/13681604t1h07f2.jpg)
/nginx/o/2021/03/16/13681610t1h7289.jpg)
Toona rääkis staažikas ämmaemand, et lehmalüpsi ta lapsepõlves selgeks ei saanud. Küll aga ei ole ta selle pärast vähem meisterlüpsja kui nõukaaja suur sotsialistlike võistluste võitja Leida Peips. Kui Leida lüpsis lehma kuivaks, siis Helgi on meister naiste piima nõrutamise alal.
“Mõelge, siis tuli titadel lastetoas oodata 3–4 päeva, millal see piim emmel tuleb. Kui piim siis tuli, olid rinnad turses, laps ei saanud piima kätte, sellega oli üks suur jama,” meenutas ta aegu, mil sai aidatud emadel rinnapiima välja lüpsta.
Ütlemata tagasihoidlik
Kui varem olid naised pärast sünnitust otsekui voodisse aheldatud ja ringi liikuda ei tohtinud ning valitses suur hirm infektsioonide ees, siis nüüd on Helgi sõnul kõik inimlikum. Üldjuhul on tugiisik naisele sünnitusel suureks toeks.
Helgi soov on, et beebi sünniks positiivsesse keskkonda, kus ta tunneb, et on oodatud ja hoitud. Saaremaa on Helgi Tammuri siiasattumisest igal juhul ainult võitnud, kuigi omal ajal mängis Helgi saarele asumises rolli ka pisuke mässumeelsus.
/nginx/o/2021/03/16/13681612t1hd00d.jpg)
“Tööle suunamine käis ministeeriumi kaudu ja günekoloogiaõpetaja plaanis mind hoopis just sel aastal avatud Pelgulinna haiglasse saata. Mind ärritas see, et ilma minuga nõu pidamata oli nii otsustatud,” meenutas ta.
Seepeale võttis Helgi vastu otsuse valida pakutud kohtadest üks kaugemaid, milleks osutuski Saaremaa.
1971. aasta märtsi alguses, kui Helgi tuli elus esimest korda Saaremaale tulevast töökohta üle vaatama, küsiti, ega ta äkki saa varem tööle tulla kui 1. aprillist, sest lastetoas oli abi vaja. 17. märtsil ta tuli ja jäi.
Helgi on ütlemata tagasihoidlik. Üks kolleeg meenutas näiteks lugu, mis oli tema sõnul ääretult “helgilik” ja naljakas – kui Helgi pälvis Eesti aasta ämmaemanda tiitli, said kolleegid sellest teada juhuslikult internetist, kuna Helgi ise polnud seda kellelegi maininud.
Üksinda ametis kahe naisega, kes kohe-kohe sünnitamas
/nginx/o/2021/03/16/13681617t1h29f3.jpg)
Olin naistenõuandlas noortekabinetis ning Helgi oli samal ajal all valves. Tööpäev hakkas otsa saama ning kuna teadsin, et Helgil on parajasti üks sünnitaja, mõtlesin, et hüppan korra osakonnast läbi ja vaatan, ega tal juhtumisi abi tarvis pole.
Kui osakonda jõudsin, võttis mind vastu vaikus. Kuulatades registreeris kõrv, et sünnitustoast kostab suur punnitamine. Jalutasin sünnitustoa ukse taha ja hõikasin Helgile vaikselt, et ma hakkan siis koju minema, ning küsisin üle, kas tal on ikka kõik korras ja kas ta on kindel, et minu abi ei vaja.
Samal ajal kuulsin ka kõrvaltoast punnitamist, Helgi hääl naist võimestamas. Sain aru, et sünnitajaid on rohkem kui üks. Hakkasin jahmunult kitlit seljast koorima, jooksin ühte sünnitustuppa, valmis Helgile appi asuma. Teisest sünnitustoast kostab Helgi marurahulik hääl: “Mine-mine rahulikult koju. Mul on kõik kontrolli all. Seal kõrval alles teine sünnitus ja veepõis ka hoiab.”
Kokkuvõttes oligi ta üksinda ametis kahe naisega, kes kohe-kohe sünnitamas. Selle asemel et endal elu lihtsamaks teha ja kedagi appi kutsuda, on Helgi harjunud ise omal jõul hakkama saama.
Helgi märkab, tunneb huvi ja Helgi teab alati. Kõike positiivset jagab ta kõige siiramalt südant puudutavas võtmes, aga negatiivset ei ütle ta kunagi välja üleoleval või etteheitlikul toonil.
Ta oskab alati näha olukordade positiivset külge ega jää kinni negatiivsesse, vaid liugleb sellest osavalt justkui muuseas üle.
Kogu säärase altruismi juures on Helgil riietusruumis kõikide ühetaoliste isikupäratute riidepuude keskel üks kollane riidepuu, kuhu on peale kirjutatud HELGI OMA.
Muidugi ta ei pahanda, kui keegi peaks seda kasutama, aga mitte keegi mitte kunagi ei puudu seda, sest on ju ilmselge, kes oma riided ainsana just sellele riidepuule riputada võib. Tegelikult näitab see pisike kollane riidepuu osakonna suhtumist ja austust Helgi vastu. Väike asi, mis kõneleb valjult.
Kuressaare haigla ämmaemand Marje Altrov
“Mis sa vihastad, lihtsalt imesta ja astu edasi.”
Kui Helgi asemele vastutava ämmaemanda rolli asusin ja aeg-ajalt talle mingeid probleeme kurtsin, ütles Helgi mulle alati ühe oma kuldsetest lausetest: “Mis sa vihastad, lihtsalt imesta ja astu edasi!” Kasutan seda lauset alati, kui oma emotsioonidest võitu ei saa.
Kuressaare haigla ämmaemand Mari-Liis Aus
Alati toetav, siiras ja endast kõike andev
/nginx/o/2021/03/16/13681618t1hea9d.jpg)
Helgi on meie osakonna hingehoidja. Olgu nädalapäev või kellaaeg missugune tahes, ikka võib tema poole pöörduda, kui on mingi probleem.
Oleme harjunud sellega, et Helgi teab ja Helgi teeb. Ta suudab igas olukorras säilitada rahuliku õhkkonna. Ta on heas mõttes tõeline kanaema, kes võtab meid oma kaitsva tiiva alla ja paitab hellalt. Ja meile läheb see väga korda. 2012. aastal pälvis Helgi Eesti aasta ämmaemanda tiitli. Ta on olnud aastaid perekooli eestvedaja Kuressaares. Selline on meie Helgi – alati toetav, siiras ja endast kõike andev!
Kuressaare haigla lastetoa õde Jaana Kula
Aegade jooksul heast ja halvast läbi käinud
Esimesest kohtumise päevast alates võttis Helgi mind oma tiiva alla ja hoidis mind seal terve praktika vältel. Oli see alles kogemus!
Ja noore ämmaemanda-hakatisena tundsin tema vastu suurt austust, sest Helgi ju on selline ämmaemand, kes on aegade jooksul kõiksugu heast ja halvast läbi käinud ning ilmselt pole asju, mida ta ei teaks – kohe päriselt.
Helgi on mulle tänaseni suur eeskuju ja olen talle siiralt tänulik nende õpetussõnade eest kogu nende aastate vältel.
Ämmaemand Piret Sepp
Helgi teab sünnitusabist kõike
Kohtusin Helgiga 1983. aastal, kui alustasin keskkooli kõrvalt tööd sünnitusosakonnas sanitarina ning hiljem meditsiinikooli lõpetanuna jätkus meie koostöö kolleegidena.
Mulle on alati tundunud, et Helgi teab sünnitusabist kõike ja usun seda tänaseni.
Helgi hoiab oma inimesi ja meeskonda koos. Helgil on meeles kõik sünnipäevad, ta tähistab ämmaemandate päeva ja kutsub kohale ka inimesed, kes enam valdkonnas ei tööta. Ta käib abis endistel kolleegidel, kes seda vajavad.
See tekitab tohutult sooja kuuluvuse tunde ja on hoidnud meie meeskonda koos aastakümneid.
Olles ka ise üle 20 aasta mujal töötanud, tunnen end ikka kuuluvat ämmaemandate klanni selle olulise liikmena ning see on kindlasti just Helgi teene.
Ma ei tea, kas olen talle seda öelnud, aga ta on olnud tõesti üks armas kolleeg ja suurepärane inimene.
Saaremaa abivallavanem Helle Kahm
Pahas tujus Helgit ei ole mina veel näinud
Armas Helgi! Ma tänan Teid kõigi nende koos töötatud aastate eest. Olete olnud minu jaoks alati olemas nii headel kui halbadel aegadel, muredes ja rõõmudes. Teie puhul on olematu sõna ja tegevus mina-vormis ning vana kooli inimesena paigas subordinatsioon ja pahas tujus Helgit ei ole mina veel näinud (kui, siis murelikku ja kurba). Sügava pieteeditundega veel sügavam kummardus suure algustähega Ämmaemanda ees!
Kuressaare haigla naistearst Thea Rahumeel
Haigla raudvara, õpetaja, suunanäitaja
Helgi on kahtlemata Kuressaare haigla raudvara, õpetaja, suunanäitaja ning tugi paljudele alustavatele ning juba töötavatele ämmaemandatele. Tema oskus ka keerulistes olukordades keskenduda positiivsele ning pea norgu laskmise asemel suunata energia lahenduste otsimisele on eeskujuks paljudele.
Helgi, tänasel pidupäeval ütleme sulle üheskoos suure aitäh ja teeme kummarduse selle eest, et oled andnud peredele kindlustunnet ning muutnud lapse ilmaletuleku nende jaoks kauniks sündmuseks. Soovime kogu Kuressaare haigla poolt Helgi Tammurile sel väärikal tööjuubelil palju õnne, jätkuvat positiivsust ja kindlat meelt ka tulevasteks aastateks!
Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli