“Hiljuti puhkenud salvräti-skandaal ei ole Saaremaa vallas midagi erakordset. Päevavalgele tulnud petmine, skeemitamine ja omade poiste erahuvi eelistamine avalikule huvile on Saaremaa vallavalitsuses pigem tava,” kirjutab Tarmo Karma, raamatu “Hiiumaa pärandkultuurist. Saaremaa pärandkultuurist” kaasautor.
Nii nagu vahuvein võrdub salvrätiga, nii võrdub Saaremaa valla sadamate arengukavas lauter sadamaga.
2019. aastal algatati Saaremaa vallavalitsuse korraldusega Saaremaa valla sadamate arengukava 2020–2030 koostamine. Eelnõud ettevalmistavas töögrupis lepiti kokku, et arengukava käsitleb vaid sadamaid, mitte lautreid.
Kehtiv sadamaseadus eristab lautri ja sadama läbi sadama mõiste, mille järgi loetakse sadamaks veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised (edaspidi sadamaehitis). Sama seaduse § 37 lõike 2 järgi peab sadam olema kantud sadamaregistrisse.
Saaremaa valla sadamate arengukava eelnõu valmis tänavu 11. jaanuariks, mil see saadeti kõigile eelnõu koostamisega tegelenud töögrupi liikmetele viimaseks ülevaatamiseks. Töögrupp kiitis eelnõu 15. jaanuaril heaks ja sellele järgnes sadamate arengukava avalik arutelu 27. jaanuaril.
Avalikul arutelul esitletud eelnõu järgi keskendus Saaremaa valla sadamate arengukava sadamatele, mida on Saaremaa vallas 42. Arengukavas ei kajastatud lautrikohtade arenguga seonduvat. Sama eelnõuga oli võimalik kõigil tutvuda ja ettepanekuid esitada ka Saaremaa osavallakogude avalikel koosolekutel. Edasi pidi eelnõu jõudma Saarema vallavolikogu liikmeteni, et see siis volikogu 26. veebruari istungil vastu võtta. Volikogu liikmeteni see eelnõu aga ei jõudnud.
Samal ajal, kui osavallakogudes tutvustati sadamate arengukava avalikustatud eelnõu, jõudis Saaremaa vallavolikogu liikmeteni aga uus eelnõu, mis algsest erines. Nimelt oli uues eelnõus tehtud põhimõtteline muudatus, millega oli sadamate hulka arvatud ka lautrid ja sadamate arv Saaremaa vallas oli tõusnud 59-ni (!).
Abivallavanem Jüri Linde sõnas viimasel volikogu istungil arengukava tutvustamisel, et “lisasime sadamate nimekirjale ka mõned lautrikohad, millel on sadama tunnused”. Kes peitub aga sõna “me” taga, kes muutsid arengukava koostamise põhimõtteid pärast avalikustamist ja vahetult enne volikogu istungit, jääb arusaamatuks. Eelnõud ettevalmistava töögrupi liikmed ju muudatust heaks ei ole kiitnud.
Abivallavanemale omase mõtteselgusega kaitses Jüri Linde eelnõu volikogus ja väitis, et lautri muudab sadamaks kas slipp või muul ning muid seaduses kehtivaid nõudeid, sealhulgas kannet sadamaregistris, arvestama ei pea. Nii on uute sadamate nimekirja kantud nimetud sadamad ja niinimetatud sadamad, mis asuvad 100% elamumaal, ning sadamad, millel puuduvad sadamaehitised.
Jüri Linde teab, et Euroopa maksumaksja raha saavad erinevate toetuste näol hõlpsamini taotleda sadamad, eriti need, mis on kantud kohalikku arengukavasse, ja mängus on suur raha. Suure raha tõttu kannavad lautrid uues sadamate arengukava eelnõus sadama nime.
Vaatamata abivallavanema soravale ettekandele otsustas volikogu eelnõu teisele lugemisele lükata. Uus arutelu volikogu mais toimuval istungil ei väära aga asjaolu, et tegemist on eelnõuga, mis ei ole seaduses nõutud avalikustamist läbinud. Veelgi enam, sadamate arengukava sadama mõiste on vastuolus kehtiva seadusega ja Saaremaa valla varasemate seisukohtadega. Täna on sadamate nimekirja lisatud kellegi suvast valitud arv lautreid, samas esitleti avalikkusele eelnõu, mis lähtus põhimõttest, et arengukava lautreid ei kajasta. Seega saab siinkohal olla kaks lahendust: kas volikogu maikuu istungile saadetakse avalikustatud sadamate arengukava eelnõu, mis lähtus põhimõttest, et lautreid sees ei ole, või tehakse sadamate arengukava ümber, kajastades ka Saaremaa valla lautreid ning eelnõu läbib uuesti avalikustamise ja arutelu osavallakogudes, kus kõigil on võimalik esitada oma ettepanekuid ja vastuväiteid.
Rajatud või looduslikke lautreid on Saaremaal sadu. Neil kõigil on õigus saada kajastatud sadamate arengukavas kas ajaloolise ja/või perspektiivse sadamakohana. Ajaloolised lautrikohad on pärandkultuuri osa ning nende säilitamine ja arendamine tagab rannakalurluse jätkumise ja edendab harrastuskalandust. Ei ole kuidagi põhjendatud, et praegu on sadamate arengukava eelnõus vaid valitud lautrid, ülejäänuid ei saanud ettepanekuna isegi mitte esitada, sest avalikustatud eelnõu lautreid ei kajastanud.
Abaja sadam, Abruka sadam, Kärsa sadam, Kõiguste sadam, Kungla sadam, Kuressaare sadam, Läätsa paadisadam, Lõmala sadam, Mõntu sadam, Mõntu väikelaevade sadam, Muratsi sadam, Nasva jõesadam, Nasva sadam, Orissaare sadam, Papissaare sadam, Roomassaare sadam, Roopa sadam, Salme jõesadam, Soela sadam, Taaliku sadam, Tori jõesadam, Triigi, Turja sadam, Unguma sadam, Varese sadam, Veere sadam, Veere vanasadam, Vikati sadam, Atla sadam, Rannaaugu sadam, Sitme paadisadam, Valmeranna sadam, Kaldu sadam, Ahoi jõesadam, Uisusadam, Kaavi paadisadam, Rannaküla sadam / Kirderanna sadam, Kaunispe sadam, Lõpesuu sadam, Pae sadam, Ruhve sadam, Saaremaa Sadam, Kukessaare/Sandla sadam, Siia sadam, Pütsepa paadisadam, Kiirassaare sadam, Jaagarahu sadam, Luhina sadam, Seebilõuka sadam, Suuriku paadisadam, Sääre paadisadam, Urverahu sadam, Vahase sadam, Vesiaia sadam, Põhjaniidi sadam, Tammelao külasadam, Rahuste sadam, Mäebe sadam, Vilsandi põhjakalda paadisadam.
*Tavalises trükikirjas on ära toodud Saaremaa valla territooriumil asuvad sadamad 19. jaanuari seisuga, hiljem lisandunud lautrikohad on märgitud paksemas kirjas.