Algas registreerimine järgmise nädala vaktsineerimispäevale

Moderna vaktsiin. Foto: DADO RUVIC/REUTERS

Järgmisel kolmapäeval, 28. aprillil toimub Kuressaare haiglas Covid-19 vastane vaktsineerimine 100 doosi Moderna vaktsiiniga.

Sihtgrupp on kõik 65-aastased või sel aastal 65-aastaseks saavad inimesed ja sõltumata vanusest ka riskigruppi kuuluvad inimesed.

Vaktsineerimisele saab sel nädalal esialgu registreerida vaid digiregistratuuri (www.digilugu.ee või www.digiregistratuur.ee) kaudu, uuel nädalal saab vabade aegade olemasolul registreerida ka telefonitsi. Kuressaare haigla palub, et inimesed kasutaksid registreerimiseks usinalt eelkõige digiregistratuuri, kuid need, kellel seda võimalust ei ole, saavad uuest nädalast vaktsineerimisele registreerida ka telefonitsi numbril 51 98 298.

Seda, kas patsient kuulub riskigruppi, saab igaüks ise eelnevalt kontrollida patsiendiportaalist digilugu.ee või uurida oma perearsti käest. Lisainfot vaktsineerimise kohta saab ka riigi infotelefonilt 1247. Digiregistratuuris aja broneerimist juhendavad ka vabatahtlikud telefonil 600 3033, kõnesid võetakse vastu iga päev kell 10–14. 

Vaktsineerimine algab 28. aprillil kell 9. Vaktsineerimisele tulles tuleb hoida teiste inimestega 2+2 meetrist vahemaad ja kanda maski. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Vaktsineerimisele ei ole lubatud tulla haigusnähtudega inimestel. Vaktsineerimine toimub Kuressaare haigla konverentsisaalis, kuhu pääseb vahetult enne peatreppi vasakut kätt asuvast uksest, seejärel tuleb minna trepist alla. Õige koha aitavad üles leida selleks paigaldatud suunaviidad.

Väga kõrge riskiga diagnooside hulka kuuluvad näiteks:

• organ- või luuüditransplantatsioon (teostatud kuni 2 aastat tagasi);
• primaarne immuunpuudulikkus;
• lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomulised kasvajad (diagnoositud kuni 5 aastat tagasi) või muud kasvajad (diagnoositud kuni 1 aasta tagasi);
• tsüstiline fibroos;
• neerupuudulikkus;
• kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused;
• dementsus;
• Parkinsoni tõbi;
• amüotroofiline lateraalskleroos;
• insult viimase aasta jooksul ja insuldi jääknähud;
• hematoloogiliste, reumatoloogiliste, gastroenteroloogiliste, neuroloogiliste haigustega inimesed, kes on saanud viimase viie aasta jooksul immuunsupresseerivat ravi.

Kõrge riskiga:

• diabeet;
• kardioloogilised 
• haigused;
• krooniline bronhiit;
• emfüseem;
• KOK;
• raske astma (suukaudne kortikosteroidravi viimase viie aasta jooksul, bioloogiline ravi);
• bronhiektaasiatõbi;
• rasvumus (KMI ≥40).