Maa-ameti andmetel tehti 2020. aastal haritava maaga ehk põllumajanduslikult kasutatava maaga 1493 ostu-müügitehingut, mis on 17% enam kui aasta varem.
Saaremaal kasvas maamüük üle kahesaja protsendi
30. aprill 2021, 00:21
Tavapäraselt on tehinguaktiivsuse poolest eespool need turupiirkonnad, kus on ühtlasi Eesti parimate omadustega muldade levikuala ja põllumajandusvaldkonna aktiivsus suurem. 2020. aastal peab see mõneti paika, kui tehingute koguarv oli suurim Lääne-Viru maakonnas, kus tehti 201 tehingut, neist 67 Vinni vallas ja 50 Viru-Nigula vallas.
Lääne-Virule järgneb mõnevõrra üllatuslikult Saare maakond, kus tehti 2020. aastal 193 tehingut, mis moodustab tehingute koguarvust ligi 13%. Saare maakonna tehinguaktiivsust mõjutas tegelikult plokktehingute kõrge osakaal, aga ka riigimaa müükide suur hulk.
Võrreldes 2019. aastaga kasvas tehingute arv Saare maakonnas 131 tehingu võrra ehk 211,3 protsenti. Tehingute kogumaksumus oli 3,53 miljonit eurot ehk 2,8 miljonit eurot rohkem kui aasta varem (+369,5%). Lääne-Virumaal oli maamüügi tehingute koguväärtus 10,5 miljonit eurot.
2020. aasta ostu-müügitehingud näitavad, et kõige kõrgema hinnaga haritava maa hektari mediaanhind oli Tartu maakonnas, kus see ulatus ligi 4300 euroni hektari kohta. Haritava maa mediaanhind Eesti keskmisena oli 2020. aastal 3612 eurot. Saarlased selles arvestuses esiotsa ei küüni, siin kujunes hektari mediaanhinnaks 2542 eurot (+1,7%), millest odavam on maa vaid Hiiumaal.
Lääne-Eesti ja saarte odavama hinnataseme üheks põhjuseks on mõnevõrra kehvemate muldade levikuala, täpsemalt on selles regioonis väga suure levikualaga gleimullad, mille kultuurmaaks sobivusel on tihtipeale vajalik maaparandussüsteemide olemasolu.
Tehingute koguväärtus oli Eestis 65 miljonit eurot ja käive suurenes 2019. aastaga võrreldes ligi 6 miljoni euro võrra. Haritava maa hektari mediaanhind on viimastel aastatel näidanud stabiilset kasvutrendi.