SUUR MAA, SUURED ASJAD ⟩ 100 päeva mõistusabielu

Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Kaja Kallase valitsusel sai sada päeva täis. Tort sai eelmise võimuliidu ajal poliitiliseks kujundiks, millega Jüri Ratas tavatses tülisid siluda, nii et vaevalt ümmargust tähtpäeva uues koosluses magusaga meeles peeti.

Õieti pole pidutsemiseks nagu eriti põhjust, sest koroonanumbrid on olnud kõrged, peaminister isegi vastiku haiguse läbi põdenud, on tulnud koostada riigieelarve strateegiat (RES), ja seda kõike tingimustes, kus lähenemas kahed valimised, mis mõjutavad kindlasti poliitilist reaalsust ja jõujooni. Nii erakondade sees kui ka koalitsioonis, mis parasjagu on riigis võimul.

Pakin kohvri, pagen...

Reformierakonna ja Keskerakonna liitu pakkusid mitmed ettevõtjad välja juba 2019. aasta kevadel pärast riigikogu valimisi kui pragmaatilist ja potentsiaalselt tegusat liitu. Ei ole mõtet pikalt targutada selle üle, mis oleks juhtunud, kui nii olekski läinud. Kas oleks kaasad juba tülis? Mine tea. Taevast sadanud pandeemia (mida küll ennustati, aga seda ei võetud üheski riigis eriti tõsiselt) paneb suhted igal tasandil proovile.

Ajalooline fakt on, et Kaja Kallase valitsus ei alustanud nii-öelda tühjalt lehelt – pool valitsust tuli keskerakondlaste näol ju kaasa.

Kui praegust koalitsiooni võiks pidada mõistusabieluks, siis eelmine oli üpris dünaamiline, kohati agressiivne suhe. Mida saab hästi kirjeldada umbes nii nagu vanas Singer Vingeri laulus “Kodusõda”: “Pakin kohvri, pagen ja kõik, kuid kas ma leian rahu, / kui hinges äkki on õud, ei lahkuda saa, / sulen ukse, sülgan ja kõik, ei iial pähe mahu, / miks köögis lõhkusid nõud, kui sind suudlesin ma /.../”. (Villu Kanguri sõnad)

“Kui praegust koalitsiooni võiks pidada mõistusabieluks, siis eelmine oli üpris dünaamiline, kohati agressiivne suhe.”

Avalikkusele rõhutasid nii Jüri Ratas kui ka ministrid korduvalt, et suletud uste taga teeb valitsus asjalikku koostööd, ehkki vaieldakse palju. Nii see oligi. Ent tööpäeva järel läks üks partner “avalikku majja” ja käitus seal nii, nagu keegi, kes on kaasa silma alt ära vabadusi maitsmas. Eriti käest ära läksid suhted nädalavahetustel. Raadiosaadetes andsid isa-poeg Helmed endale voli arvustada ja vajadusel nuutida kolleege, nii et tolmas.

Suhte tuleproov

Poliitikutel on nahk muidugi paks, aga ka selle polstri all on kuskil lihast ja luust inimene ning kodusõda väsitas järjest enam, ehkki avalikkuse ees väideti vastupidist. Kaua sa seda lepitustorti ikka sööd, läilaks läheb.

Reformi- ja Keskerakonna suhte üks tuleproove saab olema riigieelarve. RES-i ajal peetud avalikes vaidlustes on vaatlejad pööranud kõvasti tähelepanu vanadele asjadele, nagu oravate kärpeind ja sellele, et Kesk tahab pensionitõuse. Tegelikult tasuks vaadata mitte erimeelsusi, vaid hoopis kompromissikohti. Seda, milles ja kuidas kokkuleppele jõuti. Ja siin on RES-i lähenemine kaval, mõlemapoolseid võimalusi pakkuv.

See, kuidas sügisel luuakse suhtes tasakaal, sõltub paljuski presidendivalimistest ja kohalikest valimistest. Neist esimene on keerulisem, sest üks kandidaate on Keskerakonna esimees. Kui Jüri Ratas osutub valituks, tulevad märgilised muutused erakonna juhtimises.

Kohalike valimistega paistab aga nii olevat, et Tallinnas valmistutakse võimu ja raha jagama. Igal juhul ei ole kumbki osapool oma sõnumeid varasemale vastastikusele reljeefsele kriitikale üles ehitanud.