Rebased aedlinnas, kitsed koduõuel – see, et loomad inimeste elupaikadesse satuvad, ei üllata enam kedagi. Nastik või isegi rästik koduaias pole samuti midagi väga haruldast. Inimene ise ju hõivab üha uusi alasid aina uutel territooriumidel, mis on seni olnud loomade elupaik.
Selle jutu ajendiks sai esmaspäeval taaskasutuskeskuses Putukas juhtunu, kus rästik oli sattunud suure kaupluse müügisaali.
Kui paljud tänapäeva inimesed üldse teavad, mida sellistel puhkudel ette võtta? Pole ju paljud siksakilist “ussi” oma silmaga näinudki. Kes looduses käib harva, ei pruugi seal rästikut kohatagi. Püüavad ju metsaelukad pigem hoiduda inimese silma alla sattumast.
Putuka keskuse töötaja ise roomajat kinni püüdma ei hakanud, vaid lasi seda teha päästjatel, kes roomaja loodusesse tagasi viisid. Tark otsus – las tegutsevad need, kel vastavad oskused ja kogemus olemas.
Kuigi vanematel põlvkondadel oli siuga kohtumise ja rästikuhammustuse puhuks igasugu soovitusi ja õpetusi, ei tasuks neid tänapäeval kasutama hakata. Madu maha lüüa pole tark tegu. Samuti ei tasu maohammustuse korral mürki haavast välja imeda lasta, vaid pöörduda tohtrite poole.
Kes aga looduses jalutab, olge tähelepanelikud.