JAANIS PRII ⟩ Uus keskusehoone – milleks, kellele ja kuidas?

Jaanis Prii Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Kultuuripartnerluse Sihtasutuse juhataja Meelis Kubitsa sõnul vajab Kuressaare funktsionaalset, tulevikku suunatud ning noori kõnetavat kultuuri- ja konverentsikeskust (“Kultuuri- ja konverentsikeskus sündigu“, 24. juuli Saarte Hääl). Seda mõtet ei peaks ka kohalikud raisku minna laskma,” kirjutab Saaremaa vallavolikogu rahanduskomisjoni liige Jaanis Prii.

Kuna tegu oleks pikaajalise investeeringuga, siis esmane küsimus on milleks, kellele ja kuidas? Kärsitum ütleks, “miks pole seni tehtud” ja pessimist kust seda rahvast aasta läbi võetakse, kes seal käima hakkab.

Alustaksin vaatlusega naabrite juurest. Märksa paremal järjel Gotland jõudis korraliku, tuhatkond inimest mahutava saalini 2007. aastal. Nüüd peetakse seda Wisby Strandi konverentsi- ja ürituste pidamise keskust Rootsi ja Põhjamaade üheks kaunimaks ja inspireerivamaks kohtumispaigaks.

Olulist rolli konverentsikeskuse rajamisel mängis Rootsi arvamusfestivali Almedaleni regulaarne toimumine Gotlandil. Selle traditsioon pärineb juba 1982. aastast ja viimati, enne koroonat tõi nädal kokku 40 000 osalejat.

Suveakadeemia koht

Esmalt tasuks mõelda sisuloomele. Kuressaare ooperipäevad oleksid uuele keskusele kindlasti ühed sisuloojad. Ehk väärivad saarlased ka mõnegi teise muusika- või teatrisündmuse saarele toomist. Saaremaa kui pisut eksootilisem paik võiks pakkuda huvi ka konverentsikohana. Siin on oluline koostöö nii Eesti kui ka rahvusvaheliste konverentsikorraldajatega. Vähemalt ideed tuleks välja pakkuda. Samas ei saa unustada kohalikku potentsiaali. Tegutseb ju meil saarel koguni ülikooli filiaal – pean silmas Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledžit. Võiksime siin astuda jääkeldrisse kogutavate arvamuste käramisest sammu edasi.

Saaremaa on tugeva koha- identiteedi ja -vaimuga. See pakub huvi ka väljastpoolt tulijale, vaatlejale. Ergastab ju uus keskkond meeli ja tekitab nii justkui aega juurde. Saar kui avatud, ent kindla määratlusega territoorium võimaldab siin mudeldada erinevaid süsteeme. Samuti peab saar paremini kinni teadmiste kilde ja neid kandvaid inimesi. Nii saab Saaremaad rakendada kohana, kus intensiivset mõttetööd viljeleda.

Saare selliseid omadusi võib kasutada piiratud ajalises raamis toimuvaks tõhusaks ajurünnakuks, et algne arvamus või idee saaks analüüsitud algosakesteks ja sünteesitud mõtestatud tervikuks. Nii tekib piiratud territooriumi ja aja raames üsna kiiresti uus teadmus.

Kuressaare kolledži tulevik on kindlasti väga tugevalt seotud kohaga. Kui see nii ei oleks, oleks kolledž vaid üks tuhandetest kohtadest. Saareline asupaik on aga väärtus. Siin saavad toimuda meretagused doktorikoolid ja meistriklassid ning kõige tipuks suveakadeemia. Viimase all pean silmas kontinentaalse arvamusfestivali selget edasiarendust.

“Rahastamise osas ei peaks me, käsi pikalt ees, Toompeale minema. Riigiisadelt oleks vaja abi, et taastada kunagi seaduses olnud turismimaks.”

Saaremaa mereõhk segatuna kerge kadakaaroomiga ergastab meeli ja annab unikaalse tulemuse. Meri ei lahuta, vaid ühendab, koondab ja fokuseerib. Parim teadmus kasvab just saarel.

Nüüd mõni sõna logistikast. Konverentsid ei ole aga eeskätt kohalikele. Kõik need ilmamaa üle arutajad tuleb saarele tuua. Või vähemalt enamik neist.

Gotlandi eeliseks on see, et Stockholmis on siiski märksa rahvusvahelisem lennujaam kui Tallinnas. Koroonaeelsel ajal toimus Almedaleni nädalal ligi 20 Stockholmi–Visby lendu päevas. Kuressaarel on lennuühendus Tallinnaga parem kui kunagi varem. Sellest aga ei piisa veel suurema ja rahvusvahelise publiku jaoks. Saaremaa algatas küll Rootsi suunas rahvusvahelise lennuliini käivitamise ja sõlmis ka vastava lepingu, kuid koroona tõmbas plaanile esialgu kriipsu peale.

Saaremaa teine rahvusvahelise lennuliini võimalus on ühendus Riiaga. Peame tunnistama, et Rail Baltic kärbib Tallinna lennujaama tiibu veelgi.

Saaremaa vald on nüüd küll suur ja palju tugevam kui varasemad 12 või veel varasemad 15 valda. Siis olnuks igasugune suurem algatus mitte mõeldud-tehtud-, vaid mõeldud-mõeldud-laadis. Samas kõiki olulisi valda puudutavaid otsuseid pole me jätkuvalt ja vähemalt seni päris ise teha saanud. Oleme hõlma pidi riigi bürokraatia kütkeis. Suur pilt ja pikk plaan pole samuti saarlaste kätes. Aga ega me keskvõimuga arutamata suuri asju teha saagi.

Nokk ja saba korraga lahti

Konverentsikeskusega on natuke samamoodi nagu aasta tagasi gaasibussidega. See, et need nüüd sõidavad, on minu arvates Saaremaa valla kõige läbimurdelisem saavutus. Saime ju korraga lahti nii ühe probleemi noka kui ka saba. Saarel ei saanud kasutada transpordiks gaasi, kuna puudus tankla. Tanklat polnud aga seepärast, et gaasi tarbijaid oli vähe.

Saaremaa Piimatööstuse juurde rajati tankla, mille ehitamine maksis ligi 850 000 eurot. Sellest suurema osa investeeris ettevõte ja veerandi kattis Keskkonna Investeeringute Keskus IK-i toetusena. Kuressaare tankla ankurkliendiks sai aga Saaremaa bussiliinivõrku teenindav Go Bus, kes tõi kümneaastase liinilepingu raames maakonda 26 uut bussi – valdav osa neist gaasibussid.

Sama oleks vaja konverentsikeskusega ja Saaremaa turismiga üldisemalt – panna korraga paika piisavalt hea sisuteenus ehk üritused ja transpordi logistika.

Rahastamise osas ei peaks me, käsi pikalt ees, Toompeale minema. Riigiisadelt oleks vaja abi, et taastada kunagi seaduses olnud turismimaks. See 2-3 eurot külastaja kohta, mida koguma peaks, ei pane enamikul silma pilkuma. Praami- ja lennukipileti hinnad kõiguvad nädala sees rohkemgi ning vähegi väljamaal käinule tuleb selline mikromaks tuttav ette.

Me ei peaks seda aga koguma keerukalt, sadades majutuskohtades. 99% tulijaist kasutab saartele saabumiseks ju kaht laeva- ja üht lennuliini. Küllap jahisadamad ning tellimuslendude tegijad saavad samuti oma osa kogutud.

Saaremaa ei pea turismimaksust rikkaks saama, aga kui kogutavast 1/3 panustada parematesse ühendustesse, 1/3 turismi enda edendamisse ja 1/3 olulistesse objektidesse, siis oleks pikk rahastusplaan olemas.