KÜLAVAHELOOD 100-aastane Metsküla kool pidas vilistlaste kokkutulekut

Kertu Kalmus
, Saarte Hääle vanemtoimetaja
Copy
Foto: Aare Laine/Saarte Hääl

Suvi on kokkutulekute aeg. Peetakse kooli-, suguvõsa-, pillimeeste ja külade kokkutulekuid. Saate "Külavahelood" toimetaja Aare Laine ei jõuagi igale poole minna, kuhu kutsutakse. Metsküla kooli ja küla kokkutulekule oli aga võimalus sõita.

Saatejuht avab mikrofoni Metsküla kunagise mõisahäärberi, nüüdse seltsimaja ees, kus aastatel 1921-2004 tegutses kool. Vestluskaaslasteks on külavanem Mati Maripuu ja külaseltsi esimees Andres Põdra. Mehed räägivad, et kokkutuleku õnnestumiseks tehti kõvasti eeltööd. Nad nimetavad suure töö tegijaid ja kiidavad toetajaid.

Päevajuht, seltsi juhatuse liige Arli Toompuu annab ülevaate maja renoveerimisest. Kooli vilistlane Imbi Oolup koostas raamatu, milles lood endistelt õpetajatelt ja õpilastelt. Trükist sirvida jõudnud Annika Põdra ütleb, et kaante vahele on jõudnud põhjalik ülevaade kooli ajaloost ja seal õpetanud ning õppinud Metsküla ja selle ümbruskonna inimestest.

Imbi Oolup toonitab, et raamatu koostamisel oli koostööpartnereid ja abistajaid palju. Pilkupüüdval näitusel, mis samuti suures osas Imbi üles sätitud, saab näha tolleaegseid õpikuid, koolitarbeid, klassipinke, diplomeid, tänu- ja kiituskirju, hulgaliselt fotosid, isegi õppenõukogu koosolekutel koostatud protokolle.

Vallavalitsuse tervitused edastab abivallavanem Kristiina Maripuu.

Maja tagahoovis avati mälestusmärk - dolomiidist valmistatud koolipink, millel tekst Metsküla kool 100. Selle avamisel sõna võtnud vilistlane, Laiusel ühismajandit juhtinud Tiit Maripuu ütles, et seisab seal suure uhkustundega, tundes heameelt oma koduküla elanike üle, kes maja kenasti korda teinud ja kokkutuleku korraldanud.

Näitust vaadates mainis ettevõtja Ain Süld, et fotodelt vaatavad vastu tuttavad näod. kahjuks pole neist paljud ühel või teisel põhjusel kokkusaamisele jõudnud. Svetlana Raudsepp meenutab ühte talvehommikut, kus ta 25 kraadise külmaga vantsis kodust Murika külast kolm kilomeetrit koolimajja, kus selgus, et sellise külma ilmaga pole vaja lastel kooli tulla. Nii tuli tüdrukul tagasitee kohe jalge alla võtta.

Omavahelisi meenutusi jagus osalejail hiliste õhtutundideni.

Tagasi üles