/nginx/o/2021/08/23/14013828t1h18dc.jpg)
/nginx/o/2021/08/23/14013774t1h80a7.jpg)
“Pärast Tiidrek Nurme edukat maratonijooksu Tokio olümpiamängudel meenus saarlaste olümpiasaavutuste esinumbri Voldemar Väli nimi, kellest aga suurem osa saarlastest ilmselt midagi ei tea,” kirjutab ajakirjanik Veljo Kuivjõgi.
Meie oma olümpiavõitja!
/nginx/o/2021/08/23/14013828t1h18dc.jpg)
Väli võistles kolmedel olümpiamängudel, saavutas 1924. a Pariisis 8. koha, võttis 1928. a Amsterdamis olümpiavõidu ja 1936 Berliinis pronksmedali kreeka-rooma maadluses. Algul sulgkaalus ehk kehakaalus kuni 62 kilo, Berliinis juba kergekaalus kuni 66 kilo. Ta on seniajani Eesti meistri tiitlitelt teine maadleja oma 19 tiitliga Johannes Kotkase järel, kes võitis 21 Eesti meistri tiitlit.
Sellest, et saarlased oma olümpiasangarist eriti midagi ei tea, annab tunnistust ka Saarte Hääle 2018. aastal korraldatud konkurss “Sada silmapaistvat saarlast”, kus Voldemar Väli nimi äramärkimist ei leidnud.
Voldemar Väli sündis 10. jaanuaril 1903 Kuressaares (mõnes allikas on sünnikohaks märgitud ka Anseküll) ja suri 13. aprillil 1997 Stockholmis. Voldemari isa Aleksander August, kes oli sündinud 1861 Kellamäggil, kandis ristimiskande järgi oma ema perekonnanime Wälli ehk Väli, mõningatel andmetel ka Wellig. Voldemari ema Reet Väli-Munk elas aastatel 1865– 1953, aga isa surmadaatumit seni Geni andmetes ära toodud pole. Mõlemad on maetud Rahumäe kalmistule.
Väli-nimelisi on Saaremaal palju
Voldemar Väli vanaisa oli Otto Aleksander Rosenfeld ja vanaema Tina Wälli. Voldemaril oli kaks venda, Albert-Emil ja Robert, õde Christine-Pauliine ning poolõde Liiso Munk.
Miks need andmed tähtsad on? Seepärast, et otsida olümpiavõitja Voldemar Väli sidemeid Saaremaaga. Ta põgenes 1944. a Rootsi, kus ta mõningatel andmetel töötas algul metallitööstuses ja hakkas hiljem koos abikaasaga nukke valmistama. Kas ta abikaasa oli rootslanna, pole teada, samuti seda mitte, kas Voldemaril oli ka lapsi.
Teen siinkohal üleskutse, et teadjamad inimesed uuriksid välja, millisest Väli suguvõsast Voldemar pärineb.
Kuigi ta läks lapsena koos oma perega elama Tallinna, nimetab Eesti spordi- ja olümpiamuuseum koostöös Postimehega Eesti spordi kuulsuste halli liikmetest, eelmise sajandi viiekümnest kõige silmapaistvamast sportlasest ja sporditegelasest Voldemar Väli esimeseks saarlasest olümpiavõitjaks. Lisaks tuli ta esimese iseseisva Eesti maadlejana Euroopa meistriks 1926. aastal ja kordas seda aasta hiljem. Kokku esindas Väli Eesti raskejõustikukoondist rekordilised 34 korda, korjates suurvõistlustelt oma kaukasse tervelt kuus medalit.
Intervjuu jõudis temaga teha legendaarne spordireporter Tiit Karuks ning 90. aastatel helistas Välile ka Leevi Kuivjõgi ja kutsus spordikuulsust Saaremaale. Väli vihjas oma kõrgele eale ja lükkas kutse tagasi.
Huvitav oleks teada, kas Voldemar Väli käis ka pärast olümpiavõitu Saaremaal? Kui grusiinidelt küsida, teavad nad oma suguvõsast kuute põlve tagasi, Voldemari puhul on käsil viies põlv, kui lugeda ühe põlvkonna eaks 25 aastat.
Seitse aastat on aega Voldemar Väli olümpiavõidu sajanda aastapäevani – ehk suudame oma esimese ja seni ainsa olümpiavõitja mälestuse jäädvustada näiteks Kuressaare spordihoone juures.
Kasvõi bareljeef seinale, kui pronksist kuju jaoks raha kokku ei saa. Panen alustuseks oma kuupensioni Voldemar Väli mälestuse jäädvustamise fondi.
See mees oleks võistelnud kuuel olümpial, kui Eesti oleks vaatamata majandusraskustele saatnud oma sportlased ka 1932. aasta Los Angelese olümpiale ning Teise maailmasõja tõttu poleks ära jäänud 1940 Helsingi ja 1944 Londoni olümpia.
Aga need on oleksid. Oli aga nii, et algul proovis Väli ka kergejõustikku, kuid 17-aastaselt alustas ta Tallinnas maadlemisega. Oma viimase matši pidas Väli 1945. a Stockholmis eestlaste matšis Stockholmi koondise vastu.
Voldemar Väli võitis mitmekordset Rootsi meistrit ja olümpiamedalimeest Einar Karlssoni, olles 42-aastane. Seega kogunes saarlasele maadlejastaaži 25 aastat.
“Ärategemist” oli ka toona
Väikest kasvu Voldemar Välit peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Ta suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matšidest ikka võitjana väljuda.
Berliini olümpiamängudel osales kergekaalus 18 meest ja vastavalt tollastele reeglitele polnud kellelgi lubatud pidada üle kuue matši, olgu võistlejaid palju tahes. Ent võistlejaid paaridesse loosinud tšehhi tahtel maadles Väli kõigis seitsmes voorus, seevastu tema peakonkurendid Koskela ja Herda jäid kaks korda vabaks. VI ring: Väli - Koskela 1 : 2, kuigi Väli oli arvatavasti parem. VII ring: Väli - Josef Herda (Tšehhoslovakkia) 1 : 2, millele tribüünid reageerisid erilise halvakspanuga: nii suur oli Väli ülekaal. I Koskela, II Herda, III Väli.
Kas võtame selle eelmise sajandi maadluse suurkuju omaks? Kuigi aeg-ajalt on kostnud arvamusi, et kas üks või teine inimene on ikka piisavalt saarlane, loodan lehelugejate abile. Kirjutage Voldemar Väli kokkupuuteist Saaremaaga meilile veljo.kuivjogi@mail.ee või helistage telefonil 50 89 685.