/nginx/o/2017/09/14/12105202t1hb749.jpg)
“Kui keegi sooviks luua täiusliku viiruse, mis Lääne ühiskonna lõhub, siis Covid-19 on täiusele üsna lähedal. Sellesse nakatumus ja suremus on piisav, et osale meie ühiskonnast õigustada sundust ja piiranguid, kuid ebapiisav, et pikaajalisem sund ja piirangud oleksid mõistlikud ning enamikule ühiskonnast arusaadavad ja aktsepteeritavad,” kirjutab Sokratese klubi ja Isamaa Saaremaa piirkonna juhatuse liige Taavi Kurisoo.
Viirus on nähtamatu oht millega võib kaasneda surm. Sekulariseerunud Lääne ühiskondades on surm tabuteema – midagi hirmsat, millega kõik lõppeb. Selle hirmu tõttu oleme me senises kriisis proovinud tegeleda vaid viirusest tingitud surma vältimisega. Me näeme vaid seda, kui mitu inimest haigestus ja suri täna ja kui mitu neid võib surra homme.
Seetõttu ei pruugi me näha, et meil on bioloogilise probleemi lahendamisel tekkinud poliitilised, õiguslikud, rahanduslikud, psühholoogilised, hariduslikud, majanduslikud jne probleemid. Need võimenduvad järjest, sest me keskendume vaid Covid-19 viirusega võitlemisele.
Kui me keskendume vaid Covid-19-vastasele võitlusele nii, nagu me seni oleme teinud – piirates ja vaktsineerima sundides –, siis me lõhume ja kurname oma ühiskonda. Selle tagajärjed on mõõtmatult suuremad, kui see viirus suudaks tekitada. Senised meetmed ei ole pakkunud meile pikemaajalist lahendust – me ehk suudame lühiajaliselt nakatumuse kõverat lamendada, kuid meil puudub võimalus kriisist väljumiseks.
Selleks, et tänasest kriisist välja tulla, peame me endale tunnistama tõsiasju, et: Koroonatüvega viirus on tulnud selleks, et jääda, ning järgmised tüved ja lained tulevad hoolimata sellest, mida me teeme.
Piirangud on vabade kodanikega riigis ajutine meede. Kui need kehtivad liiga pikalt, siis neid lihtsalt ei järgita.
Tänaste vaktsiinidega on vaktsineerimise mõju ajutine ja kaitsevõime liiga vähene, et Covid-19 ühiskonnast välja vaktsineerida. Meil on vaja tõhusamaid vaktsiine, mitte vaktsineerimise tõhustamist.
Surm on elu loomulik osa. Üksikisikule tragöödia, kuid ühiskonnale statistika. Piirangute ja sunni mõjud ühiskonnale on suuremad kui Covid-19 mõju.
Ravi ei tohi olla rängem kui haigus.
“Meil on vaja rahvast ühendavat eeskõnelejat.”
Täna näeme selgelt, et senised lahendused ei tööta. Alternatiivne lahendus Covid-19 toodud kobarprobleemidele oleks vaadata, mis töötab ja mis ei tööta ning mis on nende lahenduste hind ühiskonnale. Iga elu on isiklikus vaates hindamatu, kui ühiskondlikus vaates on igal elul ja tervisel hind. Me peame kaaluma ühiskondlikku kasu ja kahju. Tänaseks teame, et Covid-19-ga surnute keskmine vanus on võrdne keskmise elueaga ja enamasti olid surnutel kaasnevad haigused. Seega kasu sellest võitlusest on debateeritav ja pigem moraalne – me tunneme, et oleme midagi teinud.
Kahju on meil aga igapäevaselt näha – usaldamatus ühiskonnas ja ühiskonna lõhenemine, probleemid haridus- ja sotsiaalvallas ning vaimse tervisega, majanduslikud ja rahanduslikud probleemid jne. Need probleemid kasvavad eksponentsiaalselt, mitte ühtlaselt. Seega mida varem me mittetöötava strateegia välja vahetame, seda kasulikum ühiskonnale.
Kaotame kõik kohustuslikud piirangud. Kuna piirangud pikaajaliselt ei toimi, on nende mõju viiruse levikule minimaalne, kuid mõju ühiskonna moraalile, vaimsele tervisele, haridusele, majandusele jne on pikaajaline. Iga inimene, asutus ja ettevõte kaitseb ennast nii, nagu vajalikuks peab.
Lõpetame sunni. Lõpetame elanike vaktsineerima sundimise. Vaktsiini mõjul saadud kaitstus on liiga vähene ja ajutine, et see õigustaks sundi. Vaktsineerimisest keeldunud kaitseväelaste ja politseinike vallandamise kahju on ühiskonnale mõõtmatult suurem, kui seda hetkel tajutakse. Need noored inimesed põeksid koroona nakatumise korral kergelt läbi ning ei kahjustaks ennast ega üksuste töövõimet.
Tunnistame vaktsiinipassid kehtetuks. Need annavad passiomanikele võltskindluse nende nakkusohutuse osas ja aitavad kaasa viiruse levikule.
Mobiliseerime ajutiselt suure osa ressurssidest meditsiinisüsteemi toetamiseks. Tegeleme ühe laine ja selle tagajärgedega üldrahvalikult, eeldades, et järgmised lained on tänu sellele sedavõrd väiksemad ja nende mõju ühiskonnale jääb tavagripi sarnaseks. Üheks ajaliselt piiratud pingutuseks leiab ühiskond jõudu, kui meile seda selgelt põhjendatakse.
Värskel vabariigi presidendil on eeldused selleks saada. Teistel tipp-poliitikutel enam mitte. Ma soovitan tungivalt järgida USA formaati oluliste sõnumite edastamisel: kui president teatab midagi olulist, siis on tema seljataga ministrid, võtmeametnikud jne, näitamaks rahvale, et see on meie kõigi sõnum ja me oleme selles presidendi seljataga ja ühtsed. See mõjub.
Meil on vaja selgeid sõnumeid. Rahvale ei ole vaja öelda üksnes seda, mida valitsuskabinetis otsustati, vaja on selgitust, mis on olukord – faktid ja nende tõlgendus, millised olid alternatiivid ja mis oleksid nende eeldatavad mõjud, miks me otsustasime just nii ja mis on selle otsuse oodatavad mõjud jne. Seejuures on vaja julgust tunnistada teaduse ja meie teadmiste piiratust nende otsuste tegemisel. Vaid läbipaistvus ka siis, kui läheb valesti, tagab rahva usalduse.
Me peame endale aru andma, et jätkates nii nagu seni – neljanda, viienda ja kuuenda laineni saades tõhustusdoose ja lootes kõige paremat, lõhume me oma ühiskonna täielikult. Me hakkame nägema järjest suuremaid demonstratsioone, streike ja vägivalda, sest suur osa ühiskonnast ei ole valmis jätkama piirangutega, sunni ja elutingimuste halvenemisega. Me näeme, et seni lubatu ei ole enamasti tõeks osutunud ja seega puudub usaldus praeguste ja tulevaste lubaduste vastu.
Meie olukord ongi raske, kuid ka raskel ajal ei tohiks ennast hirmust juhtida lasta. Tänaseks on meil Covid-19-ga, vaktsiinide ja piirangutega piisavalt kogemusi, et teha ratsionaalseid otsuseid. Kasutame neid kogemusi.