MAAILM 20 aastat eurot sularahana: saavutused ja nõrkused

Copy
NELJAS: Saksamaal Frankfurtis asuva Euroopa Keskpanga praegune juht on prantslanna Christine Lagarde. Ta on neljas inimene, kes on eurorahatähtedele oma allkirja andnud. Enne teda on seda teinud hollandlane Wim Duisenberg, prantslane Jean-Claude Trichet ja itaallane Mario Draghi.
NELJAS: Saksamaal Frankfurtis asuva Euroopa Keskpanga praegune juht on prantslanna Christine Lagarde. Ta on neljas inimene, kes on eurorahatähtedele oma allkirja andnud. Enne teda on seda teinud hollandlane Wim Duisenberg, prantslane Jean-Claude Trichet ja itaallane Mario Draghi. Foto: euractive.com

Paberraha ja müntidena tuli euro käibele 2002. aasta 1. jaanuaril. Toona tekitas see samm nii lootusi kui ka kartusi. Ühed neist täitusid, teised aga mitte.

Täpselt kaks aastakümmet tagasi otsustas kaksteist Euroopa Liidu liikmesmaad loobuda oma rahvuslikust valuutast üleeuroopalise valuuta kasuks. Enne seda oli euro juba kolm aastat käibel olnud sularahata arveldamisel, näiteks pangaülekannetes ja kaubandustehingutes.

Ööl vastu 1. jaanuari 2002 tuli euro käibele sularahana Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Luksemburgis, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Toonastest euroliidu riikidest jätsid selle sammu astumata vaid Rootsi, Taani ja Suurbritannia.

Tagasi üles