TSIVIILKAITSE ⟩ Millega tegeles ja mis sellest järel on?

MASKITEGU: Staabiülem Hugo Lõhmus inspekteerimas Saare KEK-is, kus naised usinasti tolmumaske kokku õmblesid. Foto: Erakogu

"Üks Saaremaad ähvardavaid ohte oli Paldiski linnale visatav 200-kilotonnine tuumapomm, mille pilv oleks sobiva tuule korral siia jõudnud paari tunni jooksul," meenutab Hugo Lõhmus, Saaremaa tsiviilkaitse staabiülem aastatel 1974–1989.

Algul ei olnud töökoormus tsiviilkaitses kuigi suur, kuid 70-ndate lõpus läksid õppused oluliselt mastaapsemaks ja ajaliselt pikemaks.

Saaremaal elanud 41 000 inimesest oli tsiviilkaitse formeeringutesse kaasatud 5000. Rajoonis oli 13 tsiviilkaitseteenistust, linnas ja majandites kolmeliikmelised vaatluspostid, kelle jaoks ehitati välja vastavad betoonpunkrid. Neid punkreid säilinud enam ei ole.