TERVIS ⟩ Hüpertoonia – vaikne tapja

KARDIOLOOG TEAB: Kõrgenenud vererõhk kipub veresooni seestpoolt kahjustama, mille tulemusena võib tekkida südamelihase infarkt, aga ka ajuinfarkt. Foto: Kristina Õun / Saarte Hääl

Kõrgvererõhutõbe ehk hüpertooniat nimetatakse ka vaikseks tapjaks. "Ehkki vererõhu kõrgenemine vaevusi sageli ei põhjusta, toimuvad veresoontes ja organites muutused," põhjendab ka Kuressaare haiglas vastuvõtte tegev kardioloog Hasso Uuetoa.

▶Doktor Uuetoa, kui teadlikud on Saaremaa inimesed kõrgvererõhutõvest ja selle riskifaktoritest?

Saaremaa patsiendid ei erine oluliselt teistest Eesti patsientidest ja eestlased oluliselt muust maailmast. Sageli ei peeta kõrgvererõhutõbe ohtlikuks. Kahjuks kehtib kogu maailmas reegel, et kõigist inimestest kolmandikul on probleeme vererõhu kõrgenemisega. Neist vaid ühel kolmandikul on vererõhu kõrgenemine tuvastatud, neist vaid 1/3 saab mingit ravi ja neist, kes ennast ravivad, on vaid 1/3 saavutanud vererõhu eesmärkväärtused. Ma ei ole märganud patsientide teadlikkuse olulist paranemist, kuid statistika näitab, et arstid, eriti just esmatasandi ehk perearstid, üritavad kõrge vererõhuga patsiente paremini üles leida ja paremini ka ravida. Kõrge vererõhuga on kahjuks nii, et mida kauem lubada tal ravita veresooni kahjustada, seda tõsisemad tagajärjed haigusel on ja tekkinud muutused pole tagasipööratavad.