/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/21/12127604t1h702d.jpg)
Täna saab Eesti üks vanimaid eraraadiojaamu Kadi raadio kolmekümneaastaseks.
Alus tulevase raadiojaama tekkele pandi 1988. aastal, mil Kuressaares käivitati kaabel-TV teenust pakkuv ettevõte SATECO. Kaablivõrgus edastatavate taevakanalite kõrval hakkas firma eraldi kanalil edastama kohalikku videomaterjali ja mängufilme, mis lõpuks sai nimeks Kadi TV ja tõi viiel õhtul nädalas vaatajateni kohalikke uudiseid ja meelelahutussaateid.
SATECO osanikud eesotsas Raul Pikkaniga käisid 1990. aastal Soomes, kus sattusid kuulama kohalikku raadiojaama, mis töötas täispika saatepäevaga. Nähtust ja kuuldust innustatuna taotles Pikkani juba 1991. aastal raadio sagedusloa. Sagedusel 101,5 MHz saatjat esialgu siiski tööle ei pandud.
Kui aga 1992. aasta kevadtalvel hakkas Tallinnas tegutsema Eesti esimene erakapitalil põhinev kommertsraadio Kuku raadio, andis see hoogu ka saarlastele. TV-Kadi lõpetas tegevuse ja selle töötajatele pakuti võimalust jätkata vastloodud raadio Kadi meeskonnas. Esimene saatepäev Kuressaares Tallinna tn 22 hoone teisel korrusel asunud stuudiost läks eetrisse 26. oktoobril 1992.
Uuel jaamal praktiliselt puudus muusikakogu, alustati pappkastitäie Rootsist kingituseks saadud heliplaatidega. Kokkuleppel Eesti Raadioga edastati igal täistunnil oma programmis avalik-õigusliku raadio uudiseid, hiljem ka Ameerika Hääle eestikeelset saadet.
Kui algselt tegutses Kadi raadio saatja piiratud võimsusest tingituna ennekõike Kuressaare-keskse kohaliku jaamana, siis aja jooksul leviala laienes ja Kadist sai regionaalne raadio.
Uue ringhäälinguloaga muutus 1. jaanuaril 2005 jaama sagedus: senise 101,5 MHz asemel jõudis programm kuulajateni sagedusel 90,5 MHz. Samal ajal viidi Orissaares asunud teine saatja (sagedusel 98,6 MHz) üle Muhus Liival asuvasse masti.
Selle tulemusel laienes raadio leviala Hiiu- ja Läänemaa rannikule. Jaanuaris 2007 alustas Hiiumaal Kärdlas tööd kolmas saatja sagedusel 90,1 MHz.