Ikka terit. Mineva nädali olli Muhus ikka kohe ühna mitu rõemsat uudist ja sündmust. Neh, kõegepealt, meite Hellamoa külakeskuse juhataja Tiina sai muakonna tasandil ühe vägagid tähtsa tiitli. Ta kuulutati kogukonna ingeks! Neh, seda just Tiina oma suure südamega oogid.
Kena, et nõuke asi kohe kaugele nähe oo. Tiina oo üks suure südamega inimene ja tänu taale oo külakeskuse uksed lahti 365 üöpääva vuastas, kui taris oo. Põle taal sest nädalipäävast ega kelluaast midad. Kui kellelgid oo sõnna asja, siis oo Tiina kohe kamandamas. Põle täma eluaegaskid üle luken oma tüötundisid ja ütlen, et vuata siitmaalt ja makske juure, kui ma oome kua tulema piaksi. Ja taal oo ikka aega ja kuulab inimeste mured ja ädad kua ää ja lohutab ja annab tarblist nõugid. Nõnna et vägagid õige inimene sai nõukse tiitli sedakorda.
Teene uudis oo minevast pühabest. Siis avati Muhus luomde tohterdamise koht. Neh, uus luomakliinik. Vanamad inimesed mäletavad, kus olli muiste Muhus vet. jaoskond. Liival, sial kus Vigla elas. Ja sie uus kliinik oo sest kohjast küll paljast kiviga vissata – uudes Muhu Majas. Juba oo sial patsientagid köin ja kõik paljast kiitvad seda Helit sial, et oo üks munuke inimene ja aavitab ja roavitseb luomi, justkut nie oleksid ta isiomad olavad. Nõukest kohta põle Muhus juba ampsest aast oln mitte ja puudust oo sest kua tuntud koguaeg. Nõnna et selle avamise pidu olli küll üks asja ette läin sündmus. Ja põle pooleskid undrehti, et just vallavanam lindi läbi lõikas! Ja vallamaja rahvas kolib kua pissitassa ennassimi uude kohta sisse. Muist oo juba paikas ja muist korjavad omasid nodisid kokku.
Ja sii kohtas oo mool paslik ää märkida ja miele tuleta, et kis tahab vallamajas mõne inimese jutule suaja, siis ole nii munuke ja elista enne ette. Neh, paerst juba paljast sellepärast, et saa`p tiagid ju, kus majas sind jutule võetse. Ja teene asi oo sie, et uudes kohtas oo kalidor parasaste nii lai, et kaks inimest mahtuvad õlg ies teeneteesest müöda astuma ja pitkemad saba sõnna tekita ep sua.
Neh, sie oo tõsi küll, et suurem jägu aknuid oo nüid suure silla piale kenaste nähe, et pimedal aal kohe oo tiada, kis põle tüöl ja luuslanki lüöb, kut juba üks irvammas moole kuulutas. Aga valgel aal võeraste akete taga kukuta põle iseenesest kena. Ja omast tulemisest ette elista põle ju ometiks nii undrehti raske mitte.
Vat sõuksed jutud. Olge siis munuksed!