ÕNNELIK PÄÄSEMINE ⟩ Kahlamispükstega kalastaja pääses napilt eluga: "Nuga päästis mind!"

Kalur meres. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kalal olen palju käinud ning merega alati sina peal olnud. Eks neid komistamisi-koperdamisi on ikka ette tulnud, kuid midagi hullu pole juhtunud. Seekord oli õnnetus väga lähedal – või lausa käes –, aga õnneks lõppes kõik siiski positiivselt.

"Ainus, mis tol hetkel minu kasuks rääkis, oli tasku pistetud nuga, kuigi ka see ei olnud sihilikult selleks tarbeks kaasa võetud, kuna ma ju ei läinud kukkuma, vaid ikka võrke vaatama." Foto: erakogu / Saarte Hääl

Otsustasin võrku vaatama minna kahlamispükstes. Vesi oli aga sedavõrd sogane, et põhja ei näinud, mistõttu astusin libedale kivile, komistasin ja kukkusin selili vette.

Meres kahlamispükstega kukkuda tähendab aga seda, et jalad ei ole enam põhjas, seega püsti saamisega on tükk tegemist.

Sattusin täitsa paanikasse ja sahmisin seal vees ringi, kui tabasin end mõttelt, et siia ma nüüd küll ei jää, tuleb rahuneda, muidu merest välja ei saa.

Panin pea tööle ning kaalusin kõiki võimalusi. Õnneks oli mul kaasas nuga, millega tõmbasin püksid mitmest kohast katki.

Mõlemad püksisääred said pikad ja sügavad lõiked, samuti ka all olnud dressid, õnneks ise viga ei saanud. Minu lõikamise otsus tuli sellest, et sain aru, miks jalad põhja ei lähe - pükstes on õhk sees. Kui aga need lõhki lõigata, pääseb õhk välja ja vesi sisse.

Püsti oli ikkagi keeruline saada, sest ilmselgelt olin rabelemisest väsinud, riided läbi vettinud ja rasked ning ka külm oli juba naha vahele pugenud.

Ilmselgelt oli see õnnetus, mis hüüdis tulles – liiga suur ülikond, mis jättis jalgadesse suurema õhkpadja kui muidu, olematu päästevarustus, üksi merel ja võib-olla ka valed üleriided.

Ainus, mis tol hetkel minu kasuks rääkis, oli tasku pistetud nuga, kuigi ka see ei olnud sihilikult selleks tarbeks kaasa võetud, kuna ma ju ei läinud kukkuma, vaid ikka võrke vaatama.

Kalal käin ka edaspidi, aga sellisel kalastusretkel kannan edaspidi päästevesti ning võimalik, et järgmiseks korraks otsin üldse sobivama varustuse.

Kahlamispükstele võiks mingi muu otstarbe leida. Peab kaasalt küsima, äkki tal mõni hea plaan."

Tegemist on sel talvel ühe Saaremaa kahlajaga juhtunud looga, mille pani kirja õnnetuses osaleja koos Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäega.

Mida teha, et kahlamispükstes kalastades ellu jääda?

Siinkohal on kõigile kalameestele paslik meelde tuletada, et kahlamispükstega merele minnes tuleks järgida järgmisi põhimõtteid:

• Valmista end ette ohtudesse minekuks.

• Kasuta päästevesti või uppumatut jopet! Päästevesti kasutamisel pane vest kõige peale.

• Turvalisust annab juurde kaaslasega koos kahlamine.

• Ära mine sügavale. Poolde reide või vööni ulatuv vesi on täiesti piisav. Sügavamal ületad juba riskipiiri.

• Kui kukud, säilita rahu. Keera ennast rinnuli, hoia pea vee peal ja püüa jalad põhja saada. Kui muidu ei saa, tee kätega ujumisliigutusi.

• Jälgi ikka ilma ja tuult. Mitte ükski kala ei ole väärt seda, et lähedased jäävad sind leinama.

Allikas: Margus Lindmäe