Eesti Panga asepresident hoogsa hinnatõusu kriisirohust

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Foto: Tairo Lutter

"Tagantjärele targana oleksid keskpangad pidanud varem hakkama intresse tõstma, kuid pandeemia arengut ja sõja puhkemist oli väga raske ette näha. Nüüd on keskpanga ülesanne tagada, et kiire hinnakasv ei juurduks ja ei tekiks hinnatõusu-palgatõusu spiraali majanduses," kirjutab Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Järsk hinnatõus pole jäänud meist kellelegi märkamata ja see ei ole meeldiv. Selle ohjeldamiseks on keskpangad hakanud kiiresti intresse tõstma. Paljudele kodulaenuvõtjatele ja ettevõtetele on intressimäärade tõus ja sellest tulenev laenukulude kasv ebameeldiv ja murettekitav. See on aga keskpankade poolt vajalik kriisirohi, et hoogsast hinnatõusust kiiremini jagu saada.

Kiirele inflatsioonile eelnes vastupidine šokk. 2020. aastal alanud koroonapandeemia viis majanduse kiiresse langusesse. Selle mõju majandusele tundus tollal hirmuäratavalt tõsine ja nii püüti seda igati leevendada. Keskpangad alandasid intressimäärasid ja hakkasid võlakirjaturul uuesti tugioste tegema, et laenuraha püsiks odav. Nii said ka valitsused ohtralt soodsalt laenata, et majapidamisi ja ettevõtteid toetada. Tänu sellele inimeste sissetulekud eriti ei langenud ning paljudel tekkisid „sunnitult“ säästud, sest tavapärane tarbimine polnud võimalik. Piirangute leevenedes oli inimestel raha ja soovi tarbida, kuid ettevõtted ei suutnud nõudluse kasvu niisama kiiresti rahuldada. Kui osta soovijaid on rohkem kui müüjaid, tõusevad hinnad.