AJA LUGU ⟩ Kui Saaremaa hüttkoolidest lossikoolid said

NAGU RÜÜTLILOSS: Väliselt oli Kaali mõisahoone küll uhke, kuid vana ja rõske, mistõttu kooliks see ei sobinud. Foto: SM F 2661 F

Kohe pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal hakkas noor riik aktiivselt tegelema ka haridusolude parandamisega. Sel eesmärgil võeti koolimajadena rohkesti kasutusele mõisahooneid. Nii hakati laialdaselt rääkima lossi- ehk mõisakoolide tekkest. Kuidas oli aga olukord Saaremaal?

Alustuseks veidi terminist “mõisakool”. Tegelikult on see mõiste meie hariduselu ajaloos kasutusel olnud juba sajandeid.

Nii näiteks nimetati 17. sajandil alanud Rootsi ajast kuni 20. sajandi alguseni mõisakoolideks talurahvale mõeldud koole, mis olid mõne mõisa ülalpidamisel. Sellised madalama astme talurahvakoolid eksisteerisid kõrvuti valla-, küla- ja köstrikoolidega. Pärast Eesti riigi teket mõiste “mõisakool” tähendus muutus. Nüüd hakati mõisakoolideks pidama koole, mis tegutsesid maareformiga võõrandatud endistes mõisahoonetes.