AJA LUGU ⟩ Vabadik pole kapstauss! Hoidke end huntide eest lambanahas!

NÕUTUD KAUP: Ruhnu suuremaid aluseid - kahemastiline purjekas “Kristine” Mõntu sadamas kartuleid laadimas. Foto: SM F 3832:109 F /Saaremaa Muuseum

Saja aasta eest ilmestasid Saaremaa kevadet tuline valimisvõitlus riigikogu kohtade eest, öökülmad ja kõrges hinnas kartul, mida laevadel mandrile ja kaugemalegi veeti.

1923. aasta 5.–7. maini toimunud riigikogu teise koosseisu valimiskampaania kõige tulisem heitlus jäi aprilli lõppu ja mai esimestele päevadele. Saaremaal pürgisid parlamenti Majaomanikkude rühm (11 kandidaati), Balti-Saksa erakond (17), Põllumeeste kogud (15), Kristlik Rahvaerakond (20), Rahvus-vabameelne erakond (8), Rahvaerakond (8), Sõjaväelaste liit (11), Sotsiaaldemokraadid (29), Tööerakond (30).

1923. aasta 28. aprilli Meie Maa on suures osas täidetud valimisreklaami ja propagandaga. Tööerakond kuulutab esiküljel: “Ärge laske ennast võrgutada sotsidest ja neist pahemal pool seiswatest erakondadest, kes Teile palju lubawad — Wenemaa eeskujul tasuta wõtta ja tasuta anda, kuid tegelikult midagi ei suuda teha! Põllumeeste kogud, kristlikud, rahwuswabameelsed ja rahwaerakond kaitsevad suurnikkude huwisid, tahawad asunikkud suurte maksude all ära kägistada, et seega meie maareformile surma hoopi anda. Nad tahawad mõisnikkudele mõisate eest miljardid tasu maksta. Tööerakond on, kes pahem- ja parempoolseid waos hoiab, kes demokraatlise korra maksma paneb.”