/nginx/o/2022/09/29/14864512t1h56d3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/06/09/15379668t1hc6dc.jpg)
Nagu igal aastal, on ka sel kevadel paljusid lapsi kimbutanud tuulerõuged. Mida see haigestunute jaoks tähendas, kuidas saadi leevendust ning mida soovitavad lastearst ja apteeker?
“Tüüpiline tuulerõugete aeg on igal aastal just kevad, aga kuna Covidi ajal kadusid meil kõik viirused vahepeal ära, sest lapsed olid kodus, siis nüüd ongi igasugu viirushaigusi, mille hulka kuuluvad ka tuulerõuged, väga palju,” räägib lastearst Ülle Käsk, lisades, et kui viirus n-ö pausilt tuleb, siis ta võtab korralikult.
Haiguskulg on tuulerõugete puhul individuaalne, mõnel raskem, mõnel kergem. Alati ei kehti ka paljuräägitud reegel, et mida nooremalt tuulerõugeid põed, seda kergemalt. “Ma ise olin 18, kui põdesin väga kergelt, aga üks lapsevanem, kes hiljuti koos oma lapsega põdes, oli väga raskelt haige – palju löövet ja kõrge palavik,” ütleb dr Käsk. Raskelt on põdenud ka väga väiksed lapsed, samas tuleb osal lastel vaid mõni üksik vill ja väike palavik.
Haigus kulgeb erinevalt
Lapsed olid haiged lasteaiarühmade kaupa, ent siiski väga erinevalt. Punnid tulid enamasti kaks nädalat pärast kontakti haigega, villid avastati lasteaias ja päeva lõpuks oli neid juba rohkelt. Põeti nii palavikuga kui ka ilma.
“Samueli tuulerõuged algasid, kui viimasest kokkupuutest haigega oli möödas 20 päeva,” räägib kahe lapse ema Maria. Punnid tulid tema sõnul väga ruttu ja neid asuti kohe briljantrohelisega määrima. Villid tekkisid Samuelil ka suhu ja keelele, kuhu mõistagi briljantrohelist panna ei saa, ning need olid lapse jaoks eriti ebameeldivad, tehes söömise väga keeruliseks.
/nginx/o/2023/06/09/15379670t1hd03b.jpg)
Maria oli lugenud, et jalataldadele ja peopessa punne ei teki, aga Samuelil olid täpid ikka igal pool. Kõige raskemaks osutusid Maria sõnul lapse jaoks punnid kubeme piirkonnas, mis tekitasid valu ja ebamugavustunnet. Kahel päeval oli ka palavik 38 kraadi.
“Tagantjärele mõtlen, et oleks võinud vaktsineerida, minu ja lapse jaoks oli see väga piinarikas periood istuda ilusate ilmadega toas, last mitte pesta ja hommikust õhtuni täpitada,” räägib Maria. Vanem laps Sanna põdes tuulerõugeid väikese venna Samueliga samal ajal, kuid pääses oluliselt kergemalt. Punne tekkis küll palju, aga villid tulid peale vähestele. “Neljane on juba piisavalt suur, mõistmaks, et kratsida ei tohi, peagi kahene sellest veel aru ei saa,” nendib Maria. Samuti ei ole suuremal lapsel enam mähkmeprobleemi, mis osutus pisemal mureks, kuna niiskesse mähkmekeskkonda tekkis ebameeldivaid punne palju.
“Saan oma laste pealt öelda, et tuntud ütlemine “mida väiksemalt põed, seda kergemalt” meie pere puhul paika ei pidanud,” murrab Maria teada-tuntud müüti tuulerõugete kohta.
Samueli lasteaiakaaslane, äsja kaheseks saanud Lisete põdes tuulerõugeid kergemalt. “Kui lapsele lasteaeda järele läksin, ütles õpetaja, et lapsel on üks täpp, ning kuna parajasti olid rühmas kõik tuulerõugekontaktsed, hakkasime punne jälgima,” räägib Lisete ema Pille.
Kodus hakkas Lisetele punne juurde tulema üsna kiiresti. “Neid tuli palju pähe ja mähkmepiirkonda ning nii umbes viis päeva järjest, samas palavikku Lisetel ei olnud,” meenutab Pille, lisades, et mõned aastad tagasi põdes tuulerõuged läbi ka tema vanem laps, samuti kergelt.
/nginx/o/2023/06/11/15383323t1hacd2.jpg)
Lasteaiast tuli tuulerõugekahtlusega ka Andra kaheaastane poeg Georg. Kodus tuli punne kiiresti juurde ja kahtlus sai kinnituse, et Georgil on tuulerõuged. Kui üldiselt kulgesid tuulerõuged poisil rahulikult ja kõrget palavikku ei tõusnud, siis suhu tulnud villid tekitasid ebamugavust ega lasknud Georgil süüa. Raviks kasutas Andra briljantrohelist ja perearsti soovitusel allergiatilku, mis sügelust vähendasid.
“Pesus ei käinud, õues ei käinud, vältisime vett nii palju, kui võimalik oli,” ütleb Andra.
/nginx/o/2023/06/09/15379672t1hc971.jpg)
Väike Kärt vajas aga tuulerõugetega kaasnenud kõrge palaviku tõttu lausa kiirabi. “Meie lapsel olid tuulerõuged väga hullud – suu oli ville täis ja muidu hea isuga laps ei saanud isegi süüa,” räägib ema Kerli, kelle pisitütar Kärt vaevles lisaks villide tekitatud hirmsale sügelusele tervelt kaheksa päeva ka kõrge palaviku käes, millest kuuel oli lapse kehatemperatuur püsivalt 39,5–40 kraadi.
“Palaviku sai korraks ravimitega alla, kuid lapse kehatemperatuur tõusis kiiresti taas ja vajasime kiirabi, kes viis meid kaasa, et võtta haiglas vereproov,” meenutab Kerli. Õnneks põletikku polnud ja Kärt sai koju tagasi, arstid vaid imestasid, et palavik nii pikalt nõnda kõrge püsis.
Ka Kerli kasutas tuulerõugelööbel briljantrohelist, mis alguses oli kahesele Kärdile isegi põnev, aga nagu lapsed ikka, tüdines ta sellest suhteliselt kiiresti ega lubanud end enam täpitada. Haigus oli kogu perele ülimalt kurnav.
“Kärt nuttis öösiti palju, sest sügelus ei lasknud magada, seega olime terve perega magamata,” ütleb Kerli. Haiguse ajal andis noorele emale jõudu vaid teadmine, et tuulerõugeid põetakse üks kord elus.
/nginx/o/2023/06/11/15383324t1hb6f6.jpg)
Enamasti haiglaravi ei vaja
“Tean paljusid, kellel oli haigus palju lihtsamalt kulgenud, ja lootsin, et põeme meiegi selle kergelt läbi, aga nii see ei läinud,” ütleb Kerli, lisades tänusõnad tublidele kiirabi- ja haiglatöötajaile, kes tegid kõik, et väikest tüdrukut aidata.
Lastearst Ülle Käsu sõnul on tuulerõugete klassikaline kulg, et niikaua kui tekib uusi punne, püsib ka palavik. Pealaest jalatallani, ka suhu, kubemepiirkonda ja peopessa tekkivad villid on tuulerõugete puhul ootuspärased.
Enamasti tuulerõugetesse haigestunud lapsed Käsu sõnul haiglaravi ei vaja, ent kui palavik kestab üle viie päeva või lapse üldine seisund on kehv, tasub igal juhul arstiga konsulteerida. Lisaks võib tuulerõugelööve bakteriaalseks muutuda või tekkida juurde kopsupõletik.
“Mina nii väga selle puhanguga kokku ei puutunud, kuna suure nakkus-
ohu tõttu ei käidagi haigestunud lapsi kohapeal näitamas, aga telefoni teel sai konsulteeritud nii kolleege kui ka lapsevanemaid,” räägib dr Käsk. Vajadusel määras arst nahapõletikele antibiootikumiravi ning mõni raskem juhtum vajas ka viirusevastast ravi.
“Mulle teadaolevalt viidi üks tuulerõugetes laps, kellel tekkis lisaks ka kopsupõletik, Tallinna, kuna Kuressaare haiglas ei ole isoleerimispalateid ja see oli just kõhulahtisuse buumi aeg, mil osakonnas oli teisigi lapsi, kes oleksid siis olnud ka tuulerõugekontaktsed,” ütleb Käsk.
Tuulerõugetele on väga korralikku isolatsioonipalatit vaja, kuna tegu on ühe kõige nakkavama haigusega. “Piisab isegi, kui viibid ruumis, kus hetk tagasi on olnud värske tuulerõugehaige, ning võid juba viiruse külge saada,” toob lastearst näite.
Just kergesti nakkavuse pärast on ka öeldud, et tuulerõugetega õue minna ei tohi. “Kui teiste inimestega kokku ei puutu, näiteks elate maal või on eraldi hoov, siis palun väga, aga parki, mänguväljakule või kortermaja hoovi, kus on ka teisi inimesi, tuulerõugeid põdeva lapsega minna ei tohi, sest viirus levib isegi õues,” murrab dr Käsk paljuräägitud müüdi, justkui teeks õues käimine haiguse raskemaks. Ta lisab, et mõistagi ei tohi õues käia palavikus lapsega.
Mis puutub vannitamisse, siis vesi on Käsu sõnul isegi sügelust leevendav ja tuulerõugelööve pesemisel laiali ei kandu. Erandiks on aga juba bakteriaalseks põletikuks muutunud punnid, mis on katki ja ehk mädasedki – sellisel juhul võib vesi tõepoolest baktereid edasi kanda, märgib Käsk.
Briljantroheline aitab, aga saab ka roheliste täppideta
Briljantrohelise kasutamine tuulerõugevillidel on dr Käsu sõnul nõukogudeaegne meetod, mille kasutamine tänapäeval enam reegel ei ole.
“Kui olete briljantrohelisega punni n-ö ära märkinud, on iga uus punn paremini märgatav ja haiguskulgu lihtsam jälgida,” räägib Ülle Käsk. Lisaks rohelisele värvile on kasu ka rohus sisalduvast piiritusest, mis takistab bakterite jõudmist villi sisse.
Samas ei ole briljantroheline ainus lahendus. Aitavad ka saialilletinktuur, teepuuõli ja spetsiaalsed leevendavad vahud. “Vahet ei ole, mida sinna määrida, peaasi, et see lapsel sügelust leevendaks,” ütleb dr Käsk.
Samal seisukohal on Kuressaare haigla Südameapteegi proviisor Siret Sinimäe, kes tuulerõugete leevendamiseks neidsamu vahtusid, tinktuure ja piirituslahuseid soovitab. Tema sõnul aitab isegi põletuse leevendamiseks mõeldud Hydrogel väga edukalt sügelust leevendada ning tihti kasutatakse ka allergiaravimeid, nii käsimüügist saadavaid kui ka arsti poolt kirjutatud.
“Kui tuulerõugetega kaasneb kõrge palavik, mida on vaja alandada, siis rõhutame alati, et ei kasutataks ibuprofeenisiirupit, kuna selle toimeaine teeb lööbe hullemaks,” räägib Siret Sinimäe.