JUHTKIRI ⟩ Palju kära ei millestki?

Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Sellele, et Kuressaare südalinn pole jalakäijasõbralik, on Saarte Hääl tähelepanu juhtinud korduvalt, aga muutunud pole seni suurt midagi.

Seekord testisid kesklinna ja avalike asutuste ligipääsetavust Eesti liikumispuudega inimeste liidu (ELIL) esindajad. Nagu võiski arvata, jagub parandamist vajavaid probleeme küllaga.

Endiselt on murekoht kesklinna liikluskorraldus ja restoranide suveterrassid, mis Lossi tänaval ulatuvad jalgrattateeni. Liiklusseaduse järgi peab jalakäijate jaoks vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune ala. On neid õueterrasse, kus sellega paraku arvestatud ei ole. Samuti leidub autojuhte, kes pargivad oma sõiduki nii, et jalakäijaile piisavalt ruumi ei jää.

Katsu sa Lossi tänaval kohvikute-poolsel tänavaosal kõndida – see on keeruline ja teel sõitvate autode tõttu kohati lausa julgustükk.

Hädas on mitte ainult liikumispuudega inimesed, vaid teisedki liiklejad – rulaatorit kasutavad eakad, vankrit lükkavad emad, väikeste lastega pered.

Õigus on ELIL-i tegevjuhil Veiki Laanel, kelle sõnul ei tohi inimeste väärikat ja võrdset kohtlemist tuua ohvriks ettevõtjate ärihuvidele. Ning et võimalikud probleemid tulnuks lahendada juba projekteerimisfaasis, mitte siis, kui asi valmis.

Paraku pole ka meie avalikud asutused kaugeltki kõikidele ligipääsetavad. Kui tuua paar näidet Kuressaare südalinnast, siis Lossi tänaval asuvasse vallavalitsuse hoonesse või raekotta, kus tegutseb vallavolikogu, ratastooli või rulaatori abil liikuv inimene ei pääse.

Isegi selline elementaarne asi nagu avaliku tualeti kasutamine võib Kuressaares osutuda võimatuks missiooniks. Ja mitte ainult liikumispuudega inimestele.

Saaremaa abivallavanem Koit Voojärv avaldas lootust, et järgmiseks suvehooajaks saavad praegused murekohad lahenduse. Elame – näeme.