Kristiina Maripuu ⟩ Milline on Saaremaa väikekoolide kuvand?
/nginx/o/2023/05/05/15301670t1h7453.jpg)
Väikekoolide plussidest ja miinustest on viimastel kuudel kogu Eestis palju juttu olnud. Saaremaa koolivõrgu ümberkujundamisega seotud arutelud ja otsused jäävad küll juba kevadesse, kuid hoiame seda teemat jätkuvalt ülal, et väikekoolidega seotud rõõme ja muresid paremini mõista.
Väikekool ei ole ametlik mõiste ja ennekõike tähistabki see suupärane nimetus lihtsalt väikest kooli. Saaremaal on väikekoolidena käsitletud väikese õpilaste arvu ja liitklassidega maakoole: Kaali, Kahtla, Kihelkonna, Mustjala, Pihtla ja Tornimäe kool. Enamjaolt käib väikekooliks olemisega kaasas ka vajadus oma elujõulisust pidevalt tõestada, sest õpilasi kipub väikestes koolides aastatega veelgi vähemaks jääma. Tõsi, maapiirkondades elavate laste hulk ongi aja jooksul märgatavalt kahanenud, kuid omaette küsimus on, miks olemasolevad pered alati kodulähedase väikekooli kasuks ei otsusta.
Mai lõpus alustasin Saaremaa vallavalitsuse tellimusel väikekoolide kaardistusega, et saada teada, mida lapsevanemad väikese kooli juures hindavad, aga ka seda, mis väikekooli kahjuks kõneleb. Olemuselt ei ole see haridusuuring, vaid ennekõike lapsevanemate ja kogukondadega suhtlemine ning saadud info tervikuks kokku kogumine. Tulemusi saab kasutada väikekoolide arendustegevusteks toetuse taotlemisel, aga samal ajal on see ka vallavalitsusele ja koolijuhtidele kasulik ülevaade lapsevanemate ja kohalike kogukondade ootustest.
Pigem tugevus kui nõrkus
Juuni alguses viisin Kaali, Kahtla, Kihelkonna, Mustjala, Pihtla ja Tornimäe koolis läbi lapsevanematele ja kooliperele suunatud veebiküsitluse. Kuue kooli peale kokku avaldas oma arvamust 28 õpetajat/töötajat ning 49 lapsevanemat, kelle kaudu on esindatud 65 väikekooli õpilast. Arvestades nendes koolides õppivate laste koguarvu (2022/23. õppeaastal 147), kajastub tagasisides pea poolte õpilaste perede arvamus.
Kooli väiksust peetakse valdavalt kodulähedase kooli tugevaks küljeks. Kõrgelt hinnatakse väikekoolidele omast personaalset lähenemist, kõigi kaasamist, turvalisust, looduslähedast asukohta ja tunnet, et ollakse üks pere. Väikekoolide kahjuks räägib see, kui lapsi on liiga väheks jäänud, samuti tuntakse puudust parematest huviharidus- ja huvitegevusvõimalustest. Ometi pole need ainsad põhjused, miks lapsevanemad kodulähedasele koolile suuremat ja kaugemat kooli eelistavad. 4- ja 6-klassiliste koolide osas loob ebamugavust teadmine, et loetud aastate pärast tuleb lapsele ikkagi uus kool leida ning seetõttu otsustataksegi see muutus juba päris koolitee alguses ära teha. Väga palju tuuakse esile ebakindlust, mis on tingitud eelarvamustest ja juttudest, et kohe pannakse kohalik kool kinni – mõnel pool on need jutud levinud juba kümmekond aastat.
Lapsest lähtuvad valikud
Juuni lõpus koostasin järgmise veebiküsitluse, milles pöördusin juba laiemalt Kihelkonna, Laimjala, Mustjala, Pihtla ja Pöide kogukonna poole. Kokku oli vastajaid 115 ning üldiselt kirjeldatakse samasuguseid tugevusi ja nõrkusi, nagu eespool märgitud. Kogukondlike ankeetide vastustes tuleb selgelt esile ka koolikesksete inimsuhete olulisus ning ootus, et kooli ja kogukonna vahel toimub avatud suhtlus.
Lisaks veebiankeetidele viin iga kooli puhul läbi kolm põhjalikumat intervjuud, et lapsevanemate soove ja tundeid süvitsi tajuda. Intervjueeritavad lapsevanemad olen leidnud tänu osavallakogu juhtide soovitustele. Igast piirkonnast on valitud üks lapsevanem, kelle laps või lapsed õpivad kodulähedases koolis, üks vanem, kelle laps ei ole veel kooliealiseks saanud, ning üks, kelle laps võiks käia kodulähedases väikekoolis, kuid valitud on mõni muu kool. Senised enam kui kümme silmast silma vestlust on olnud väga usalduslikud ja õpetlikud ning võimaldanud mõista, et lapsevanem teeb kooliga seotud otsused reeglina lapse heaolust lähtudes. On neid, kes ütlevad, et tema lapsele sobibki just väiksem ja rahulikum kool, aga neidki, kelle laps ihkab oma koolipäeva suuremat suhtlust ja rohkem tegutsemisvõimalusi, kui kohalikul koolil on võimalik pakkuda.
Üleskutse kõigile
Algusest peale on mind huvitanud, milline on Saaremaa väikekoolide üleüldine kuvand. Kas väikesi koole nähakse hääbumas või hoopis oma eripära tõestamas? Selleks olen koostanud veel ühe lühikese veebiküsitluse, mille puhul ootan kõigi arvamusi, kes vähegi soovivad sõna sekka öelda – olenemata sellest, kas vastajal endal on mõne väikekooliga isiklik seos või mitte. Mida nende tulemustega peale hakata? Juhul kui tagasisides peaks peegelduma pigem kaastunne ja pessimism, on see oluline signaal, et avalik arvamus muudab väikekoolide positsiooni veelgi hapramaks. Seevastu saades teada, et väikekoolid tekitavad pigem häid emotsioone, on see avalikkuse poolt oluline heasoovlik argument, mis väikeste koolide plusse tõestada aitab. Veebiküsitlus on avatud 1. augustini (k.a): https://tinyurl.com/vaikekoolid.
26. juulil toimub väikekoolide peamistele arenguvõimalustele keskenduv seminar ning 10. augustil tutvustan kõiki tulemusi osavalla- ja kogukonnakogu juhtide ümarlaual. Kogu kaardistus valmib 15. augustiks ja kokkuvõtte sellest teen ka 24. augustil toimuval Saare maakonna hariduskonverentsil.
Kristiina Maripuu
OÜ Keelemeel