/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2023/09/20/15605164t1h1e43.jpg)
Kui kutsutakse külla, tuleb ikka minna. Näed uut ja huvitavat ning maitsed head ja paremat. Nii minagi. Kuna Orissaare kandist on Saklani jupp maad, olig kõht üsna tühjaks läinud.
LUGEJA KIRI ⟩ Külas Sakla seltsimajas
Toiduvalik oli Sakla seltsimajas rikkalik: hõrk kalasupp ja aedviljasupp, pannileib, pirukaid ja kooke mitut sorti ja veel üht-teist ning magustoiduks klassikaline mannavaht piimaga! Oli maitsev.
Jalga sai ka keerutada. Mandrilt, Jõelähtmelt Loo alevikust oli külla kutsutud seeniortantsijate rühm Pihlakobar, kelle etteaste oli väärikas ja elegantne. Hiljem kutsuti ka saalis olijaid punti – sain minagi naha märjaks.
Hiljem kohvitassi taga mõnuledes sain jutule kohaliku proua Maide Ellikuga, kes teadis palju Sakla seltsimaja kohta ja üldse koha ajaloost. 1977. aastal hakkas Sakla seltsimaja tegutsema ja sellest ajast on ka oma tantsurühm, ilusa nimega Viktoria.
Lõpuks jõudsin ka maja keldris asuvasse muuseumisse ja kellakohvikusse, kus jällegi mõne koogi põske pistsin. Aga kellasid on seal nii seinal kui ka kõik teised kohad täis – minge vaatama! Ära minnes ostsin õuest müügiletist suuri pohli ja päris suuri kodukana mune, mida poest ei leia.
Hea, et selliseid rahva- või seltsimajaüritusi veel tehakse. Jäin väga rahule. Suur tänu korraldajatele ja söögitegijatele, sest toidud olid tõesti võrratud. Ilusat sügist kõigile!
Tamara Veski, pensionär Orissaarest