Väino Uibo, Sinu saatuslik sattumine Saaremaale ja Sinu juhtimisel siinse esimese sõjajärgse kutselise teatrimaja valmimine kandis rohkem vilja, kui keegi oleks iialgi uskunud.
Tänutundes hüvasti jättes…
1998. aastal, kui Kuressaare Linnateatri direktori ja näitejuhina alustasid, viis elu Su esmakordselt kokku harrastusnäitlejatega ehk erihariduseta, teatritegemist armastavate inimestega ning see oli Sinu jaoks toonastes oludes tõeline vedamine, et need inimesed siin olemas olid. Aga harrastusnäitlejatele olid Sina kui loteriivõit!
Kuigi tööd tuli alustada isetegevuslastega, ei olnud Sa nõus leppima vähemaga kui ainult professionaalsete kriteeriumidega, mille rakendamiseks tuli leida lihtsalt uus taktika ja teistsugused meetodid, sest igal juhul peab näitleja end laval õigustama. Sa tõestasid, et hea tahtmise korral on võimalik ka isetegevuslased panna mängima professionaalsel tasemel, kus vaataja ei tee vahet, kas laval on parajasti kutseline näitleja või mitte. Aastate jooksul erinevatelt harrastusteatrite festivalidelt saadud rohked preemiad vaid kinnitasid seda.
Tuju, tempo, diktsioon – need märksõnad on esimesed, mis Sinuga seoses meelde tulevad, sest nende sõnadega saatsid Sa meid alati lavale. Olid meiega õiglaselt nõudlik ja humoorikalt karm täpsuse tagaajaja. Kui Sa kedagi kiitsid, siis pidi see ka kiitust väärt olema. Sulle oli omane kiire üleminek asjalikkuselt huumorile. Sinu naljad naerutasid meid, vaatamata sellele, et nii mõnigi väljus vahel proovisaalist pisarais. Sul oli alati tagataskus mõni lõbus lugu kas enda nooruspõlvest, Panso kooli päevilt või kasvõi lihtsalt eelmisest päevast ja Sa oskasid neid rääkida (ka kirjutada!) väga värvikalt ning detailselt.
Sinu pühendumine teatritööle oli imetlusväärne ja aukartust äratav! Sa jõudsid elu jooksul lavastada (sh mitmed neist muusikaliselt kujundada, ise kirjutada ja ka kunstiliselt kujundada) kokku 40 näidendit, neist 27 esietendusid Saaremaal.
Saaremaa harratusteatritest lavastasid Sa peamiselt Saaremaa Teatris (endises rahvateatris), Taritu Tubateatris ja päris viimased lavastused Sinu initsiatiivil asutatud Thule Teatris. Sa väänasid heas mõttes mõnuga eesti kirjandusklassikat, aga mitte ainult. Sinu viimaseks lavastuseks jäi Briti näitekirjaniku Peter Quilteri komöödia "Eesriie avaneb". Nüüdseks on aga Sinu elu eesriie sulgunud ja meie teatrimaailm kaotanud ühe väärt lavastaja.
Tunneme uhkust, et meil õnnestus anda ka parimaid etendusi, mida iseloomustab (Sind tsiteerides) trupi jäägitu kambavaim, ansamblitunnetus ja näitlejate sisemine ausus, mis tuleb selgesti tajutavalt üle lava ääre ka saali, aga sinna see kunst peabki jõudma!
Oleme Sulle igavesti tänulikud kõige selle eest, mida Sa meile teatritegemise kohta õpetasid!