KÜLALOOD ⟩ Koduvalvur hoiab eemal nii metslooma kui ka kurja inimese

Noor jahikoer Laugu külas. Foto: Mati Oolup / Saarte Hääl

Poolepäevane väljasõit mööda rannamaantee-äärseid külasid lubab järeldada, et koerapidamine maakohas pole enam pooltki nii enesestmõistetav kui endistel aegadel.

Võhma seltsimaja perenaine Elje Pihl räägib, et tema noorusajal peeti igas majapidamises koera, tänapäeval see enam nii ei ole. Vähemalt pooltest koduhoovidest haukumist ei kosta, üsna harva märkad mõnda koerakuuti.

Neljajalgse sõbra eest hoolitsemine nõuab nüüdsel ajal selliseid kulusid, mis näiteks üksikule maainimesele enamasti taskukohased pole. “Koerapidamine on kallis, rahalises arvestuses sööb koer rohkem kui mina,” möönab Pihl, kes ostab oma koerale Võhma poest korraga suurema kotitäie Pedigree krõbuskeid. Lisaks kulub raha iga-aastasele vaktsineerimisele ja puugirihmale.