Naised invaliidistavad oma mehi suure hoolimise varjus

Siiri Viil. Foto: Ojaveere teraapiakeskus

"Sageli usub saare mees, et naisel ei ole teda kodus vaja. Et naine saab ise hakkama. Kuigi me ei ela enam kiviajal, siis mehe mõtlemine on sama – minu ülesanne on tagada toit ja sissetulek ning naine hoiab kodu ja kasvatab lapsi," kirjutab Siiri Viil, Orissaares tegutseva Ojaveere teraapiakeskuse loovterapeut ja pereterapeut.

Kuna täna on naistepäev, siis üldjuhul ootavad naised, et neid märgataks ja meeles peetaks. Samas on palju naisi, kes ütlevad, et selline sunnitud tähistamine on tobe ja seda pole vajagi. Kuid olen üsna kindel, et südames ootavad nemadki alati, et neid märgatakse, tunnustatakse, neile lilli tuuakse.

Ja mida siis saare mees mõtleb? Sageli toob ta kimbu tulpe, sest kõik ju viivad. Või siis ei too, sest naine ütleb, et ta ei taha. Ja mees on sõnakuulelik – teeb seda, mida naine ütleb. Mehed ei oska seda "arva ära, mida ma tegelikult mõtlen"-mängu kohe üldse. Naised on selles aga maailmameistrid ja pettuvad, kui mees neile selles mängus võrdseks partneriks ei ole. Ja nii muutub naine muudkui vihasemaks (tegelikult küll kurvemaks ja üksildasemaks, aga uhkus ei luba seda mehele öelda) ja mees muudkui eemalolevamaks.