Viis Vladimir Putini "valimisvõidu" põhjust

Venemaa presidendivalimised 2000-2024 Foto: Propastop

"Massiivne ajupesu on üks peamine põhjus, miks Putin võitis pühapäeval lõppenud "valimised“ ning püsib Venemaal kindlalt võimul," kirjutab väärinfo paljastamisega tegeleva Propastopi toimetus oma blogis *.

Pühapäeval andis Venemaa saatkonna ukse taga Tallinnas märgilise tähendusega intervjuu üks viiekümnendates-kuuekümnendates aastates naine.

"Kui Putin otsustab kaitsta Balti riikides elavaid venelasi samamoodi, nagu ta kaitseb Ukrainas elavaid venelasi, kas te siis toetate teda?" küsis Postimehe ajakirjanik.

"Kui meie valitsus hakkab meie inimesi sama moodi pommitama ja tapma nagu (Ukraina valitsus väidetavalt oma kaasmaalasi Donbassis)… Kujutage ette sellist olukorda, et Narva inimesed pole rahul Eesti valitsusega ning soovivad autonoomiat. Kui Eesti valitsus hakkab selle peale Narvat pommitama, siis ma toetan Putinit, kui ta tuleb (narvalasi) kaitsma," kinnitas naine.

See intervjuu oli ere näide aastatepikkuse putinistliku propaganda tõhusast toimimisest. Massiivne ajupesu on üks peamine põhjus, miks Putin võitis pühapäeval lõppenud "valimised" ning püsib Venemaal kindlalt võimul.

Aga naaseme putinistlike narratiivide juurde loo lõpus. Propastop teeb täna ülevaate Putini tänavuse eduka "valimiskampaania" olulisematest põhjustest.

1. Konkurente polnud enam üldse

Juba 2018. aastal oli konkurents Venemaa presidendivalimistel erakordselt nõrk, sest Putini järel kogus enim hääli isegi Venemaal vähetuntud kommunist Pavel Grudinin. Kõik tema vastaskandidaadid kuulusid "kontrollitud" opositsiooni, Aleksei Navalnõid ei lastud kandideerima fabritseeritud kohtuliku karistuse tõttu.

Seekord kartis Putin konkurentsi veel paanilisemalt, sest iga Kremli kontrollile mittealluv kandidaat andis valijatele võimaluse seaduslikult oma protestimeelsust ilmutada. Seepärast ei lastud valimistele isegi täiesti tundmatut ajakirjanikku Jekaterina Duntsovat.

Algselt kuulus Putini "valimisstaabi" plaanidesse ohutu vastaskandidaadi, endise riigiduuma liikme Boriss Nadeždini kandideerimine. See mees oleks pidanud toimima ventiilina, mis laseb ühiskonnas mõõdukas koguses protestiauru välja. Aga kohe, kui Nadeždini nimi tekitas vene ühiskonnas ootamatult tormilise vastuvõtu, võeti temagi valimiskomisjoni kätega rajalt maha.

2. Täiesti tasalülitatud meedia ja sotsiaalmeedia

Alates Putini esimestest presidendivalimistest 2000. aastal on tema kontroll meedia üle järjest tugevnenud. Siiski oli Venemaal veel 2012. aastal piisavalt mõjukaid sõltumatuid ajakirjanduskanaleid, kuid tänavuseks pole neist enam mitte midagi alles jäänud.

Viimaste vaba ajakirjanduse kanalite kinnikeeramiseks andis ettekäände 2022. aasta veebruaris alanud täiemahuline sõda. Sõjainfo edastamiseks kehtestas Kreml reeglid, mis sundisid ajalehte Novaja Gazeta, telekanalit Dožd ja teisi valima – kas korrata üks ühele ametlikke propagandavalesid või lõpetada tegevus.

Protestimeelsuse allasurumiseks ühismeedias on samuti kasutatud rangeid seadusandlikke piiranguid ja totaalset kontrolli ühismeedias. See avaldub inimeste karmis karistamises isegi mõnelauseliste ühismeedias avaldatud kommentaaride pärast, milles mõistetakse hukka Venemaa sõjategevus.

3. Kogu riigiaparaat töötas Putini heaks

Seekord polnud Putini suurimaks probleemiks valimistel kõigi aegade suurima häälte ülekaalu, vaid viisaka valimisosaluse saavutamine. Kuna neist valimistest ei sõltunud niikuinii mitte midagi, siis võis karta, et venelased ei vaevu ka valimisteks välja tulema.

Esimene võimalus selle probleemi lahendamisel oli riigipalgaliste inimeste sunniviisiline valimistel osalemine. Suurte töökollektiivide juhid pidid tagama oma alluvate valimistel osalemise. Selleks kasutati mõned aastad tagasi seadustatud e-valimisi. (NB! Venemaa e-valimistel pole midagi ühist Eesti e-valimistega.) Niinimetatud e-valimised võimaldasid tööandjal kontrollida, kes tema alluvatest jätab hääletamata ning teda selle eest karistada.

Aastaid Moskva valimisjaoskondades häältelugemiskomisjoni kuulunud ajakirjaniku Ilja Beri sõnutsi loeti pealinnas paberhääli kuni 2021. aastani ausalt. Siis jõustus Venemaal e-hääletus ning selle tulemused erinesid oluliselt pabersedelitel kokkuloetud tulemustest. 2021. aasta riigiduuma valimistel ei pääsenud parlamenti enam ükski sõltumatu poliitik. E-hääletamine vene moodi jõustatigi selleks, et saaks kontrollimatult hääli võltsida ning seda võimalust kasutati agaralt ka tänavu "presidendivalimistel".

Sel taustal oli isegi üllatav, et ametlik osalusprotsent valimistel oli 74,2. Tegelikult pidi valimisosalus olema märgatavalt väiksem, valimiskomisjon ei söandanud seda veel suuremaks valetada, sest siis oleks number muutunud naeruväärseks.

4. Putin tõesti meeldib venelaste enamusele

Hoolimata sellest, et Putin pole saavutanud 2022. aastal alanud täiemahulises sõjas Ukraina vastu ligilähedaseltki oma eesmärke, püsib tema tegelik populaarsus venelaste seas kõrge.

Nagu näitavad Vene ainsa usaldusväärse uuringufirma Levada küsitlused, on sõda suurendanud toetust Putinile. Samuti liiguvad asjad venelaste suure enamuse arvates riigis õiges suunas ehk teisisõnu pole suured inimohvrid ning mõningane majanduslangus kahandanud Putini usaldusväärsust.

See näitab, et Putin vastab venelaste enamuse ootustele. Ta on oma kaasmaalaste jaoks karismaatiline, neile meeldib tema impeeriumimeelsus ning soov laiendada oma riigi mõju naabrite arvelt rahvusvahelist õigust rikkudes.

5. Putini narratiivid on hästi sisse töötatud

Naaseme nüüd loo alguses kirjeldatud intervjuu juurde. Eesti jaoks olid "presidendivalimised" tänuväärsed ses mõttes, et aitasid näitlikustada Putini narratiivide mõju. Delfi ja Postimehe tehtud küsitlused Tallinnas Vene saatkonnas hääletamas käinud inimestega olid nagu väike Eesti putinistide välismääraja. (Avaliku arvamuse uuringute kohaselt on ligi 20% Eestis elavatest venelastest – mitte ainult Vene kodanikest – putinistid, kes toetavad sõda Ukrainas.)

Putin oli oma sissetungi Ukrainasse pikki aastaid ette valmistanud sihikindla ajupesuga. Neid sõnumeid, mida aastaid korrutasid nii Putin kui ka tema telepropagandistid, kõlasid üks ühele ka Eestis elavate Vene kodanike suust.

Siinkohal väike ülevaade neist: Venemaa on ümbritsetud vaenulikest NATO riikidest ning on sunnitud ennast kaitsma. Putin ei alustanud sõda, vaid kõigest "spetsiaalset sõjalist operatsiooni". Riigijuhina on Putini hea töö muutnud Venemaa 25 aastaga edukaks riigiks.

"Kus te olite kaheksa aastat?!" See küsimus tähendab, et lääs ja Eesti eirasid Ukraina riigi sõjategevust oma kodanike vastu Donbassis vahemikus 2014–2022. Kuna Kiievi režiim ründas valeväite kohaselt oma inimesi, Ukraina passiga venelasi, siis pidi Moskva nende kaitseks 2022. aasta veebruaris välja astuma.

Sellise mõtteviisiga inimesi kirjeldaski suurepäraselt Postimehe ajakirjaniku intervjuu, milles Eestis elav Vene kodanik õigustas Putini võimalikku kallaletungi meie riigile.

Selliseid inimesi on tänu Putini kavakindlale ajupesule palju ning mitte ainult Venemaal või Eestis. Äsja võitis Oscari Mstõslav Tšernovi dokfilm "20 päeva Mariupolis". Mariupoli piiramise 18. päeval varjus filmimees Vene pommituslennukite rünnaku ajal ühe korrusmaja trepikotta, mis oli rahvast täis.

Ühtäkki ründas teda üks keskealine naine sõnadega: "Te siin muudkui filmite, peaksite maailmale rääkima, kes meid pommitab!"

"Kes teid siis pommitab?" imestas ukraina ajakirjanik.

"Ukraina armee!" vastas Mariupoli elanik, hoolimata sellest, et oli juba mitu nädalat elanud linnas, mida pommitasid Vene lennukid.

Pime usk võib olla tugevam kui oma silm. Teisisõnu on propaganda vastu võitlemine tegelik riigikaitse, meie sisejulgeolekut tagamine.

*Propastop.org on 2016. aastal loodud propaganda paljastamisega tegelev blogi.