Kuidas Jaani küla sadama sai

Jaani Lautrikoht. Foto: Mati Oolup / Saarte Hääl

"Läbi ime on üks pisuke Saaremaa küla oma sadama siiski saanud. Vaatamata lokkavale bürokraatiale ja ametnike käskude ja keeldude lõputule ahelale," kirjutab Päärn Hint, luuletaja, paadimees, saarlane.

.

Ammusest tsaariajast peale on rand ja seal toimuv kalastusega seotud tegevus vaba olnud. Omaaegsetest rannaelu kirjeldustest teame, et võrgu-, mõrra- ja paadikuurid ning abajad paatidele olid mereääre lahutumatu osa. Nendes ka magati, et varavalges merele võrgule või põhjanöörile jõuaks. Eks võeti nendes ka külmarohtu ja lauldi, nii et laidudelt vastu kajas.

Sõna "rannaelu" tähendaski rannas meretöö ohtude ja rõõmudega silmitsi seismist ning ja vaba rannaäärt. Ei keelanud seda mõisnikud, ei urjadnikud, ei kohtuvõim, sest rasketel aegadel oli meri üks väheseid kohti, mis vaatamata kehvale kivisele põllule ja karjamaale ja ikalduseaastatele suuremast näljast päästis.