Lauluga tänu keisrile priiuse eest

Saaremaa I üldlaulupidu lossihoovis 1894. aastal. Foto: ANTON LUTS / SAAREMAA MUUSEUM (SM _ 5255 F, koloreeritud)

130 aastat tagasi 7. juunil 1894 tuli Kuressaare lossihoovis kokku ligi nelisada lauljat üle kogu Saaremaa, et maha pidada esimene ülesaaremaaline laulupidu.

See harras hetk jäi paraku nägemata aasta varem manalateele läinud Martin Körberil, kes juba 1862 korraldas esimese eestikeelsete laulude kontserdi Kuressaares ja aasta hiljem, 1863, Eesti esimese laulupäeva Sõrvemaal. Need olid sädemed, mis kuue aasta pärast esimese Eesti üldlaulupeo lõkkele lõid.

Mandrimaa laulupidudega kaasnenud rahvusliku eneseteadvuse kasv jõudis väina taha viivitusega. Ajaleht Saarlane kirjutab 22. septembril 1886, et “eestlastel on juba kolm üleüldist laulupidu ära peetud ja “Laulu ja mängu lehe” selle aasta esimeses numbris sai meelde juba tuletatud, et nad ka neljandama üleüldise laulupidu wastu peaksiwad walmistama, mis 1889. aastal Eesti 70 aastase priiuse mälestuseks saaks ära peetud.”.