/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/19/16233384t1h3414.jpg)
Eeloleval reedel algavad Pariisi olümpiamängud peaks vähemasti 9. ja 10. augustil pakkuma huvi neile, kes tavapärastest spordialadest suurt lugu ei pea, aga keda köidab tänavatants. Nimelt astuvad neil päevil võistlustulle maailma parimad breikijad, et selgitada välja esimesed breiktantsu olümpiamedalistid.
2020. aastal võttis rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) sihiks olümpiamänge kaasajastada nii, et need oleksid atraktiivsemad laiemale, ennekõike nooremale publikule. Kui võtta aluseks ROKi kolm põhimõtet – usaldusväärsus, jätkusuutlikkus ja noorus, siis breik sobitub nendega ülihästi. Pole teist võistlusala, mis ühtpidi kätkeb endas tohutut loovust, teisalt on aga kõigile kättesaadav, sest ei vaja harrastamiseks mitte mingisugust spetsiaalset varustust.
Edendab või pidurdab?
/nginx/o/2024/07/19/16233386t1hb15d.jpg)
Uue tantsustiili lõid noored afroameeriklased New Yorgis Bronxi tänavatel 1970. aastatel. Täna on breikarid taas omamoodi teerajajad, kuna breik on esimene tantsuspordiala, mis jõudnud olümpiamängude kavasse. ROKi poolt oli tegu mõneti pretsedenditu sammuga, sest olümpialiikumine on siiani keskendunud spordialadele, mis tuginevad väljakujunenud klubisüsteemil. Breiktantsus, vastupidi, ei ole klubid aga kunagi domineerinud ja ala viljelevad pigem mitteametlikud grupid ja sõpruskonnad.
Breiktantsu olümpia peaprooviks loetakse 2018. aasta noorte olümpiamänge Buenos Aireses, kus ala esimest korda spordivõistluste programmi kuulus. Breikimisvõistlused olid aasta hiljem ka Kagu-Aasia mängude kavas.
Breikarite endi suhtumine olümpiadebüüti ei ole päris ühesugune. Palju on positiivset ootusärevust, aga ka murelikke küsimärke. Mõned tipptegijad leiavad, et olümpia annab alale hea tõuke ja laiendab selle kandepinda, seni n-ö põranda all tegutsenud tantsijad saavad end avalikkuse ees tõestada. Teised jälle nendivad, et breikimine pole mitte ainult hea korraldusega spordisündmus, vaid midagi palju laiemat – loovusele ja spontaansusele tuginev elustiil. Küsimus on selles, kuidas õnnestub tasakaalu sättida ühelt poolt terve subkultuur ja teiselt poolt kindlatele nõuetele tuginev organiseeritud sport.
Kuidas võisteldakse?
Grupeeringusse Street Beatz kuuluv breikar Carl Ferdinand Beccard ütleb näiteks: “Olümpial võetakse ilmselt kasutusele mingi tehniliste elementide loetelu ja kohtunikud hakkavad jälgima, et need kõik saaks esitatud, see aga välistab loovuse.”
Välja jagatakse kaks medalikomplekti – meestele ja naistele. Üksikvõistlejate omavahelistes duellides kohtub 16 mees- (B-boy) ja 16 naisbreikarit (B-girl). Duellis osalejad esinevad vaheldumisi 60 sekundi pikkuste etteastetega (throw downs). Iga etteaste annab tantsijale võimaluse kohtunikele oma liikumistega muljet avaldada.
Kohtunikud annavad punkte kuue kriteeriumi järgi: loovus, isikupära , tehnika, mitmekülgsus, esituse puhtus ja musikaalsus. Üldskoorist 60% annavad tehnika, esitus ja loovus, ülejäänud kolm kriteeriumi 40%. Kõrgema punktisumma saavutanud võistleja liigub edasi järgmisse ringi. Naised võistlevad 9. augustil, mehed 10. augustil. Mõlemal päeval algab kvalifikatsioon pärastlõunal kell 16 ja finaal õhtul kell 20.
Võimalike medalinõudlejate kohta pakuvad erinevad allikad meestest favoriitideks kolmekordse maailmameistri, Kanadat esindava Phil Wizardi ja Jaapani breigistaari Shigekix’i.
Naiste hulgas peetakse suurimateks kullapretendentideks breikar Logistx’it USAst, 2022. aasta maailmameistrit Ami’t Jaapanist ja juba 39aastast breigilegendi Ayumi’t. Mängu tahavad kindlasti sekkuda ka 2022. aasta Euroopa meister, breikar India Hollandist, breikar 671 Hiinast ja MadMax Belgiast.
Olümpia avatseremoonial streigipitser
26. juulil toimuvat olümpiamängude avatseremooniat ähvardab näitlejate, tantsijate ja akrobaatide streigi tõttu potentsiaalne läbikukkumine.
Olümpiamängude lähenedes on Prantsusmaa lavakunstnike liidu ametiühingute ja korraldajate vahel puhkenud tüli avatseremoonial kaasa tegevate näitlejate palga pärast. Seetõttu plaanivad ametiühingud 26. juulil korraldada ava-
tseremoonial esinevate näitlejate, tantsijate ja akrobaatide streigi, kirjutas Postimees. Ka paraolümpiamängude avatseremoonia toimumine on ametiühingute poolt seatud kahtluse alla.
26. juulil Seine’i jõel toimuvas lavastuses osaleb kokku umbes 3400 artisti. Olümpiamänge on ähvardanud korralagedus juba varemgi. 11. juulil kirjutas Postimees sellest, kuidas vahetult enne olümpiamänge võivad streikida Pariisi kahe kõige suurema lennujaama töötajad.
Huvitavaid fakte
- Tänavused Pariisi olümpiamängud toimuvad täpselt sada aastat pärast seda, kui Pariis eelmine kord (1924) mänge võõrustas.
- Pariis on Londoni kõrval teine linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Pariisis peeti mänge 1900, 1924 ja nüüd 2024, Londonis 1908, 1948 ja 2012.
- Esimest korda mängude ajaloos ei toimu avatseremoonia staadionil. Pariisi mängud avatakse linna läbival Seine’i jõel.
- Võisteldakse 32 erineval spordialal, kus mängitakse välja 329 medalikomplekti.
- Pariisi suveolümpiamängude maskott on Les Phryges. Maskott sümboliseerib Früügia mütsi, mis on ühtlasi ka Prantsusmaa sümbol.