AJALUGU Vana lugu Kuressaare ajaloost – merelinn või mitte?

Copy
Kuressaare maksuametnikuna töötanud Albert Schmidtist (1898–1977) maha jäänud fotoarhiivist leiab hulgaliselt jäädvustusi toonasest Saaremaa suvituselust, mis nüüd tehisintellekti abil värviliseks tehtud.
Kuressaare maksuametnikuna töötanud Albert Schmidtist (1898–1977) maha jäänud fotoarhiivist leiab hulgaliselt jäädvustusi toonasest Saaremaa suvituselust, mis nüüd tehisintellekti abil värviliseks tehtud. Foto: Saarte Hääle arhiiv

Möödunud sajandi 1930. aastatel ilmus tolle aja Eesti ühes tähtsamas ajalehes Vaba Maa Kuressaare kui kuurortlinna arengule pühendatud artikkel.

Selle autorile valmistab peavalu küsimus, mis on aktuaalne ka tänapäeval – kuidas vabastada Saaremaa pealinn nn haigete ja tõbiste kuurordi nimetusest ning mil viisil siia senisest enam terveid, reipaid ja maksujõulisi puhkajaid meelitada?

Ka kaasajal tunneme muret, et suvehooajal Saaremaad külastavate turistide arv ei kasva piisavalt kiiresti. Tõsi, salamahti me ehk loodame, et turistide ebapiisav arv pole seotud Saaremaa ega ka saarlastega ja et tagasimineku põhjused on hoopiski kuskil mujal, näiteks koroonapandeemia järelmõjud või siis Ukraina sõjast tingitud pinev olukord tänapäeva Euroopas.

Tagasi üles