Merepäevade ajal jõuab eetrisse saade, kus saatejuht Aare Laine küsitleb aastakümneid merd sõitnud meremehi. Saare Kaluri kunagiste meremeeste kolmas kokkutulek Saaremaa merekultuuri seltsi eestvedamisel toimus eelmise nädala reedel Kehila küla Miilaste talus.
KÜLAVAHELOOD ⟩ Saare Kaluri meremeeste kolmas kokkutulek Kehila külas
Kokkutuleku korraldajad, Saaremaa merekultuuri seltsi juhatuse esimees Rein Sepp ja juhatuse liige Peeter Laum tunnevad heameelt, et nii rohkearvuline seltskond on taas kokku tulnud. Seekord võttis Kehila maile tee ette 85 endist kalameest, kes merd kündnud Aafrikas kuuma päikese all Angolas, Kaug-Põhjas või kodusel Läänemerel.
Kokkutuleku avamisel tervitab mehi Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk, öeldes, et need mehed said ka Nõukogude ajal vabasse maailma, Meenutusi sellest ajast jagub meestel rääkimiseks nii kodus pere ringis, sõpradega kokku saades ja sellistel toredatel kokkusamistel kunagiste ametivendadega.
Saates pajatavad mehed huvitavatest püügireisidest, seikadest merel ja sadamates, ka sellest, mida nad praegu teevad. Enamik merekarusid peab pensioniupõlve, aga on ka neid, kes lootsina, kaubalaevadel või muudel alustel edasi leiba teenivad.
Kokkutulnuil oli mahti uudistada ka Miilaste uut ekspositsiooni. Ühe uue väikehoone sisustus kujutas endast laeva roolimaja, kus vaatamiseks väljas nõukogudeaegsete raadiojaamade seadmed, kõik see see, mis ühes kalalaevas oli. Samas võib uudistada ka läänest saadud seadmeid, mis pärit Gotlandi saarelt. "Praegustel püügilaevadel selliseid asju enam ei näe," räägib Miilaste peremees Jaan Mändmaa väljapanekut tutvustades.
Miilaste talu pakkus välja ka oma kultuuriprogrammi. Laulab ja akordioni mängib Eve Martjak. Saate kuulajail on võimalus sellestki osa saada.
Lagedilt oli kohale sõitnud kunagi Saare Kaluri laevadel kala püüdnud Johannes Tõrs, Eesti Vabadusvõitlejate muuseumi rajaja. Hiljuti tähistati Lagedil pidulikult muuseumi 30. aastapäeva.
Laulumehena tuntud saarlane esitab nüüdki laule oma repertuaarist.
Pärast merekooli lõpetamist Saare Kaluri kalalaevadel töömeheteed alustanud, nüüdne ettevõtja Tõnis Rihvk ütleb, et ilmselt need mehed, kes kunagi on merd sõitnud päris normaalsed pole. Väidetavalt Inglismaal oli seadus, et meestel , kellel oli viie aastane meremehestaaz, kohtusse tunnistajateks enam ei kõlvanud.
"Siin on mehi, kes on üle 80-ne aasta vanad, mina 1963. aastal sündinud ja veel mõned minu ealised oleme siis kõige nooremad Atlandil käinud mehed. Kui mehi vaadata, siis kõik nad on väga vitaalsed härrasmehed. Meresõit on kuidagi mõjunud nii mõtlemisele kui füüsisele, andes meestele erksust ja elujõudu juurde. Tublid mehed on kõik, kes siia täna kokku tulnud, " tunnustab Rihvk kunagisi kalamehi.
Saaremaalt võib tuua palju näiteid, kus ühest perest on võrsunud mitu meremeest. Ka saates räägivad mehed, kuidas on meremehe pisik neid nakatunud.