Kuidas pealinna mehed saarel peoveskit pidasid

Copy
Üheksakümnendate keskpaika võib nimetada diskoteekide buumiajaks. Sõmera veski ostnud noored mehed otsustasid minna sama teed ja panna hoones käima ägeda peopaiga.
Üheksakümnendate keskpaika võib nimetada diskoteekide buumiajaks. Sõmera veski ostnud noored mehed otsustasid minna sama teed ja panna hoones käima ägeda peopaiga. Foto: MATI OOLUP

Kolme aastakümne eest Sõmera veskis peopaiga püsti pannud mandrimehed meenutavad esimese asjana võõraviha ja seda, kuidas kohalikud neile kaikaid kodaraisse loopisid.

Kohvikut peeti Sõmera veskis esimest korda juba üle poole sajandi tagasi. 1961. aastal asutatud Sõmera vabariikliku kopsutuberkuloosi sanatooriumi töötajad remontisid tuuliku ühiskondlikus korras ära ja kohvik töötas seal kuni 1976. aastani, mil sanatoorium muudeti invaliidide hooldekoduks.

Sarnaselt linnas tegutseva kohvik-veskiga soovis Sõmeral kohvikut pidama hakata toonane tarbijate kooperatiiv, kuid plaanist ei saanud asja. Hoonet eriti ei kasutatud ja 1980. aasta paiku ühel iseäranis pakaselisel talvel külmusid selle radiaatorid puruks.

Tagasi üles