TERVISEMINISTER ⟩ Määrus ise nutiseadmete kasutamist ei muuda

Nutitelefoni kasutamise riske teadmata ei muutu ka õpilaste käitumine. Foto: Freepik

"Koolid ei pea ootama järgmise sügiseni ning saavad arutada nende jaoks sobivaid reegleid juba varem," kirjutas terviseminister Riina Sikkut vastuseks avalikule kirjale, kus haridusspetsialistid ja lapsevanemad palusid hiljemalt järgmiseks õppeaastaks kehtestatada reeglid nutiseadmete kasutamise kohta koolides.

Head laste tervise eest seisjad! Tänan sisulise ja teaduspõhise pöördumise eest. Nõustun täiesti, et laste kasvav ülekaal ja vaimse tervise mured nõuavad muudatusi ka koolikeskkonnas, kus lapsed veedavad suure osa oma päevast. Nutiseadmete liigne kasutamine on uus terviserisk, millega tegelemiseks on vaja riigi poolt selge suund anda.

Haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium uuendavad koostöös määrust, mis seab nõuded ka kooli elu- ja õppekeskkonnale. Terviseministrina tegin ettepaneku sätestada selgelt, et järgmisest õppeaastast põhikoolilapsed õppetööväliselt nutiseadet koolis ei kasuta. Ehk siis tunnis saab keskenduda õpitavale ning vahetunnis suhelda ja liikuda ilma helendava ekraaniga segajata.

Kaasaegsed digitaalsed õppematerjalid aitavad teha koolikotti kergemaks, vähendada kodutööde parandamist ja võimaldavad iga õpilase tasemele või huvile vastavate ülesannete lahendamist. Ja muidugi tuleb õppida ka digioskusi, aga digi ei asenda kõike muud. Seda arvestades on lähikuudel kooskõlastusringile ehk avalikuks arutamiseks minevas määruses välja toodud, et õppetegevusi digikeskkonnas võiks kavandada nii, et just nooremad õpilased ei kasuta koolipäeva jooksul õppetöös digiseadmeid üle kahe tunni.

Praegu on koolidel võimalik reguleerida nutiseadmete kasutamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel oma kodukorras. Mitmed koolid on seda võimalust kasutanud ning lubavad isikliku nutiseadme kasutamist vaid õppeotstarbel või erandlikus olukorras. Koolid ei pea ootama järgmise sügiseni ning saavad arutada neile sobivaid reegleid juba varem. Häid näiteid on olemas Tallinnast Tõrvandini.

Määrus ise ei muuda midagi. Seda tuleb igapäevaselt koolides rakendada. Mõnes koolis piisab selle elluviimiseks kokkuleppest, teises on igale lapsele tark telefonikott, kolmandas mõni teine lahendus. Juhendit ja praktikate jagamist on kahtlemata vaja. Aga eelkõige peame me, olgu lapsevanema, õpetaja, koolijuhi, ministri või kodanikuna, mõistma, millised on nutiseadmete liigse kasutamise riskid, ning andma ka eeskuju. Riske teadmata ei muutu ka käitumine.