/nginx/o/2022/09/29/14864512t1h56d3.jpg)
/nginx/o/2016/03/01/5108903t1h7d2a.jpg)
Nädal tagasi Maalehes avaldatud ja Saarte Hääle refereeritud lugu liitlassõdurite kohtumisest karupojaga tekitab tänaseni palju segadust.
"Liitlassõdurid teavitasid teisi üksusi, kus karupere Sõrves paikneb, aga kena oleks teavitada ka kohalikke, et teaks eemale hoida," kirjutati "Märgatud Saaremaal" Facebooki gruppi murelik postitus.
Kommentaarium hakkas kohemaid kihama ning nii mõnigi teadis, et karu on nähtud ka nii Kandla metsas kui ka Koigi rabas.
"Teised kõik näevad, aga ei tea, mida nad näevad..."
Saarte jahimeeste seltsi tegevjuhi Ive Kuninga sõnul jahimehed karu näinud ei ole. "Teised kõik näevad, aga ei tea, mida nad näevad – me tahaksime ka teada, kus see koht üldse oli, kus prantslased karu nägid, läheks ka vaataks," märkis Kuningas.
Jahimeeste sõnul aetakse metssiga tihti karuga segamini.
Kuningas lisas, et liitlassõdurite väide, et nad nägid poole meetri suurust karubeebit, tekitab samuti kahtlusi, sest karupoeg peaks praeguseks olema märksa suurem.
Jahimeeste selts leiab, et seni, kuni vettpidavat tõestust karupere olemasolust Saaremaal ei ole, on tegemist vaid meediakärast tekkinud juttudega.
"Alati, kui meedias karust väike piuks on, on kõik metsad neid järsku täis," teab Kuningas aastatepikkusest kogemusest.
Ka kogenumad ajavad segamini
"Saaremaal on üksikuid karusid märgatud juba mitu aastat, küll aga ei ole siiani teavet karupesakonna olemasolu kohta saarel," ütles Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil.
Ta lisas, et kuna emastel karudel on isastega võrreldes oluliselt madalam rändevõimekus, on Saaremaal ja ka Hiiumaal vaadeldud karud suure tõenäosusega isased, kes on üksiku eluviisiga.
Ka Männil märkis, et kehvade valgustingimuste korral on metslooma liikide eristamisel kerge eksida ning seda juhtub ka kogenud loodusvaatlejail.
"Kokkuvõtteks: kuigi karupesakonna olemasolu Saaremaal ei saa täielikult välistada, on see siiski ülimalt ebatõenäoline," ütles Männil.