KIRJAD KOJU ⟩ Kaheksas kiri: tasakaaluta olek

Liis Auväärt kass Robiga. Foto: Triin Maasik

Tere jälle! Las ma täna räägin Sulle alustuseks loo, mille leidsin ühelt Tallinna tänavalt. See käib nii. Kõndisin mina bussipeatuse poole. Ütlen "kõndisin", aga mõtlen "ruttasin", sest nagu ikka olin väljumisega veidi hiljaks jäänud. Nii läheb, kui oled tüütult kohusetundlik ja tahad kohe vastata igale kirjale, mis postkasti kolksatab. Lõpuks leiad end tänaval tormamas, hambus hommikusöögi asemel haaratud õun.

Kuigi oli kiire, pidurdasin ühe lambiposti juures, mille külge oli kleebitud paberileht. (Eile seda siin ei olnud!) Ei pakutud seal midagi müüa, ei näidatud pilti kadunud kassist, hoopis mõtteainest jagati.

Tekst paberilehel ütles: "Meie ülesanne on elada tasakaalus, kõik algab alati uuesti." Keegi oli selle punase vildikaga kirjutanud, valinud juurde punased rõhknaelad ja kinnitanud oma teate postile. Ilma nimeta, ühegi viiteta, lihtsalt mõte – kõigile lugemiseks väljas.